Saksamaa on võitmas IIMS-i, USA leiutab mitte pommi, vaid leitakse, et suhteliselt väikesest kogusest radioaktiivsest ainest piisab piirkonna "steriliseerimiseks". Selle pulbriga võidetakse sõda, ent ees seisab uus probleem - piisab paarist väikesest vihjest ning keegi teinegi suudab sellise relva luua. Rääkimata ära, mis kõik jutus juhtub - see keerab päris omapärasesse kanti - hämmastab mind ühelt poolt jutu tohutu prohvetlikkus, seotuna teiselt poolt kuidagi väga puise ja usutamatu teostusega. Meenutame, et aasta oli 41. Manhattani projektist polnud keegi veel kuulnud. Ei teatud, kas pomm on võimalik. Eriti midagi ei teatud radiatsioonist. RAH mängis ideega, et radiatsioon on midagi palju tapvamat, kui nüüd on selgunud (koguseliselt just). Selle radioaktiivse pulbri abil hävitati terveid linnu. Mh, meenutame kasvõi Dresdeni pommitamist, kus hukkus umbes samapalju inimesi kui aatomipommide läbi (80T ja 60T, Dresden 135T) Jutustuses on Euraasia diktatuur (N. Liit siis) patoloogiline valetaja, kes ei kõhkle uut relva kasutamast. Meenutagem aatomisaladuste varastamist venelaste poolt ja kogu külma sõja vastasseisu... Jätaks siinkohal pooleli, paralleele on veel.
Aga ikkagi - lugemine mingit erilist vaimustust esile ei kutsunud...