(jutt aastast 1939)
Esmakordselt astub areenile Andrew Jackson Libby, matemaatikageenius, keda kohtame hiljem mitmes Lazarus Longi romaanis. Käesolevas loos on ta üks Maal päriselt mitte millekski sobivatest sotsiaalsetest heidikutest ja seaduse silmis mitte just parimas kirjas kodanikest, kes on saadetud kosmosejalaväkke, poolmilitaarsesse üksusesse, mille ülesandeks on asteroidide «kodustamine», neist kosmosejaamade ehitamine ja orbiidil õigesse kohta toimetamine.
Nõrguke Libby, kellest karmide meeste maailmas varem suurt ei peetud, osutub tänu oma matemaatilisele taibule ootamatult kasulikuks ja teda hakatakse vääriliselt hindama. Õieti tänu temale töö kosmosejaama paikaliigutamisel õnnestubki. Ühest küljest hästi lihtne lugu kosmose-inseneeriast, teisalt kuidagi väga laheda fiilinguga tekst, mis mulle juba esmalugemisel sügavama mulje jättis kui mitmed tunnustatud Tulevikuajaloo-tekstid.
Tahtmata kuidagi halvustada vanameistrit ja kummardades tema panuse ees ulmekirjanduse arengusse jään ma siiski seisukohale et tegu on võrdlemisi halva kirjanikuga kes on juba ammu aegumistähtaja ületanud.