Lugu, milles organiseeritakse esimest ja teist kuu-lendu, organiseerijaiks ühelt poolt oma lapsepõlveunistust teostav geniaalne organisaator D.D. Harriman ja tema truu kuid ettevaatlik abiline George Strong ning teiselt poolt rahakas finantseerija Dan Dixon. Üsnagi suurt tähelepanu on pööratud protsessi üksikasjadele, sealjuures asja tehnilisele küljele, ehkki siin on mõningaid küsitavusi - ei usu näiteks, et kaalu vähendamise huvides kosmoselaevaga sidet pidada võimaldav raadioaparatuur maha jäetaks. Aga et loo kirjutamise aeg jääb juba kaugesse minevikku, siis on ka üsna mõttetu selle kallal suuremat norida.
Hoolimata teatud dokumentaalsusest ei jää jutt päris kroonika tasemele, kirjeldatud on ka D.D. tausta, tema inimestega ümberkäimise oskusi ja loo kõige eredamaks osaks on mõru pill, mis tal loo lõpus alla neelata tuleb.
Paistab et Heinlein on kirjutanud hümni tegudeinimesele, kes tegutseb mitte rahahimust või kuulsusejanust vaid soovist inimkonda edasi viia. Või on Harrimani näol lihtsalt tegu inimesega, kes on säilitanud nooruspõlvele omase rikkumatuse ja usu oma võimesse midagi ära teha. Neli pluss