1.
3
2.667
2.
5
4.2
3.
1
3.0
4.
2
3.5
5.
4
3.5
6.
3
5.0
7.
45
3.822
8.
3
3.333
9.
1
4.0
10.
1
3.0
11.
2
4.0
12.
6
3.667
13.
16
4.438
14.
3
5.0
15.
27
4.333
16.
10
4.0
17.
5
4.4
18.
7
4.0
19.
17
4.412
20.
35
4.257
21.
17
4.294
22.
5
3.8
23.
3
4.333
24.
5
3.6
25.
22
4.409
26.
5
3.6
27.
9
4.444
28.
3
4.667
29.
24
3.5
30.
3
3.667
31.
5
4.8
32.
2
5.0
1.
7
4.0
2.
3
4.0
3.
3
4.667
4.
2
4.0
5.
33
4.909
6.
2
4.0
7.
4
3.25
9.
1
3.0
10.
5
3.4
11.
2
5.0
12.
3
4.667
13.
3
4.0
1.
7
4.571
2.
4
4.0
3.
2
4.5
4.
4
4.0
5.
5
4.2
6.
1
2.0
7.
9
4.556
8.
4
4.0
9.
1
3.0
10.
4
4.0
12.
1
3.0
13.
3
2.667
14.
4
4.25
15.
3
4.0
16.
2
4.5
17.
2
5.0
18.
3
4.667
19.
2
4.5
21.
2
3.5
22.
3
4.333
23.
2
4.0
24.
5
3.6
25.
19
4.789
29.
1
3.0
30.
3
4.333
31.
2
3.0
32.
2
4.0
34.
4
4.75
35.
1
4.0
36.
6
4.333
37.
2
3.5
38.
1
4.0
40.
1
3.0
3.
3
3.667
5.
1
4.0
6.
3
4.0
8.
3
4.667
9.
4
4.25
10.
1
5.0
15.
1
4.0
18.
1
5.0
(jutt aastast 1948)
Gaidari sai korra juba mainitud, nüüd siis veel üks tähelepanek-mingitpidi meenutab Heinlein Nõukogude kirjandust, ehkki autor oli veendunud antikommunist ja planeedikuuendikul põlatud. Kogu see kangelastegude teema, enese ohverdamine teaduse nimel jne. Pluss vankumatu progressiusk. Miski sellest meenutab kirjandust totalitaarriikides. See polnud mõeldud etteheitena, vahelduseks on päris huvitav midagi sellist lugeda. Ega ei imestakski, kui autor mõnes loos näiteks kangelased Veenusele Uraani tooma saadaks ja neil seal kangelaslikult hukkuda laseks jne.
