Üks paljudest Heinleini noorsooulmekatest. Maakera, teadagi, on ylerahvastatud (kirjutatud 1956. aastal). Päikesesysteemi planeetidest on aga Maa ainuke koloniseerimiseks kõlbulik. Nii ehitataksegi terve laevastik, mis lähima 100 valgusaasta raadiuses sobilikke planeete peab otsima.
Sellega aga omad probleemid. Kuni peaaegu valguse kiirusel uurimislaevad mööda kosmost ringi tuiskavad, möödub Maal ysna mitu põlvkonda. Raadioside sellistel kiirustel ja kaugustel loomulikult ei tööta. Ja ysna suure tõenäosusega jääb suur osa laevu teadmata kadunuks. Ehk siis - nende kogutud andmed lähevad kaotsi.
Siis aga avastatakse, et paljud yhemunakaksikud, kui neid natuke tagant aidata, on võimelised omavahel suhtlema telepaatilisel moel. Ning et selline side on valgusest kiirem. Hetkeline. Nii otsitaksegi välja trobikond kaksikute paare ning jaotatakse laevadele laiali. Igast paarist jääb yks koju, teine aga lendab tähtedele. Selline vahva arendus kaksikute paradoksi teemal. Romaani minategelaseks ongi yks säärastest kaksikutest-telepaatidest.
Õpetlik, asjalik ja hästi kirjutatud. Arusaamatul põhjusel on see yks Heinleini asjadest mida juba ammu-ammu uuesti trykki pole lastud. Parandasid selle vea meie idanaabrid, kes ta kogumikus koos romaaniga "Have Spacesuit - Will Travel" 1997. aastal välja andsid.