Välk oli Krõbivana tabanud!Rõske novembrikuu. Seltskond Muumimaa elanikke juhtub peaaegu ühel ajal Muumiperele külla minema - kes loodab Mamma sooja kallistust saada, kes niisama teelauas lobiseda ja lohutust saada, kes päikeselises aias Papaga merest ja purjetamisest rääkida, kes pisiõde kohata, kes niisama külla tulla.Ent Muumiorg ei olegi alati suvine, soe ja külalislahke - kohalesaabunud rahvas leiab eest tühja ja kõleda Muumimaja. Pererahvas on kuhugi kaugele rändama läinud. Teadupärast Muumiorus uksi ei lukustata ja seegi kord ei pöördunud ükski külaline tagasi. Nad hoopis üritasid seal mõnda aega oodata ja muumide moodi elada, mis siis, et nad olid oma olemuselt peaaegu et muumide vastandid. Ja mida kõike seal ära ei juhtunud, kes jutustas nummuliidi elama, kes sai kraavist kala kätte, kes õppis söögitegemise kõrval vilistama. Lõpuks said ikka kõik selle kätte, mida olid otsima tulnud.Isegi Nuuskmõmmik leidis oma viis takti.Võimas kirjatükk, väärib kindlasti seda mõnda tundi, mis lugemisele kulub.