Nii õblukest asja nagu ei passikski romaaniks nimetada -- vaid napilt paarsada lehekülge. Ometi on kõik oluline siia ära mahutatud ja ei tunne küll, et midagi puudu oleks jäänud.
Tibi tuleb koolist koju ja leiab toast võõra noormehe. Telekineesi valdav poiss on jalga lasknud Prantsuse ekstrasensside internaadist, kust temast taheti salamõrtsukat koolitada. Iseenesest mõista järgneb suur klapperjaht nii kohalike politseijõudude kui ekstrasensside divisjoni kaasamisel mööda Saksamaad (mõnuga antakse prantslaste eriteenistuste pihta...), mis lõpeb täpselt nii, nagu seda seesugused tagaajamised ikka kipuvad lõppema.
Ühesõnaga, aju ei kurna, saab lobedalt läbi ja aitab reisul aega edukalt surnuks lüüa.