(romaan aastast 1995)
Tuleb kohe märkida, et kõik ahellood on valdavalt väga sünged. Õnnelikke lõppe on vähe ja valdavalt keskendub Eschbach teemavalikult konformismi ning totrate traditsioonide mõttetuse kujutamisele. Ning kui esialgne lugu tundub liigutuvat pigem fantasy zanrisse siis peatselt jõutakse tegevusega ka kosmosesse ning isegi surematu imperaatori endani. Ka religiooni olemust saab siin lahatud ning aheromaani põhilise vaibaliini kulgemist raputavad mitmed nutikad puändid. Võin väikese spoilerina lisada, et vaipade tegelik mõte saab ka lõpuks selgeks ja see üllatab oma mastaapsuse ja inimvaenulikusega korralikult. Viitevääriv kogumik häid jutte, mis koos moodustavad suurepärase terviku.
Ahjaa lääne autorid võiksid rohkem euroopa ulmekirjutajaid enda toetuse alla võtta (antud juhul aitas selle raamatu tõlkimisele kaasa Card). Saaks rohkem väärt raamatuid inglismannide keelde ehk siis laiematele massidele loetavasse vormi.