Niisiis, ühel päeval saabuvad New Yorki kõnelevad, kahel jalal käivad inimmõõtu koerad, asuvad elama kallisse hotelli ja lisavad oma tooni selle põrunud linna koloriiti. Nende nö pressiesindajaks sattunud noore naise silme läbi hargneb kohati naljakas, aeg-ajalt sürrealistlik, enamasti aga kurb lugu nende veidrate olendite põgusast külaskäigust inimeste maale. Tegemist on hullu saksa teadlase katsega luua supersõdureid, rohkem kui sajandi muudeti koeri suuremaks ja targemaks, anti neile mehaanilised käed ja hääleaparaadid, ning ühel päeval need tõusid üles ja tapsid oma loojad. Edasi, otsides oma eksistentsile eesmärki, võideldes loomisvigadega, mis avaldub neid koera tasemele tagasi viiva haigusena, säilitades XIX saj. preisi kultuuri (ainsa, mida nad tunnevad), kasutades loojatest jäänud rikkusi, sõidavad nad limusiinides selles hiigellinnas, annavad intervjuusid ja haigusnähtude süvenedes lasevad ehitada endale palee - viimase pelgupaiga. Raamat on lummav, nukker ja sügavalt inimlik.
Miks siis "4"? Esiteks on klišee igivana - ikka seesama vana frankensteinilugu, isegi justnimelt Saksamaal ja muidugi on koerad päästmatult hukule määratud. See kõik on selge esimestest lehekülgedest, ent samas pean veelkord mainima, et on suurepärane, kuidas autor seda teostab. Teiseks ei toimi inimühiskond nii, nagu teoses kirjeldatud. Saagem aru - lugu on terviklik omas võtmes, aga kahjuks tundub täiesti uskumatu, et inimesed suudaksid sellised olendid rahule jätta ja neil endi keskel elada lasta. Teose mõtte ja kogu suundumuse kontekstis ei ole elukate USA-s elamise juriidilised alused üldse olulised, niisamuti kui andes neile rikkused, on ühe käeliigutusega kõrvale heidetud majanduslikud aspektid (kuigi ühe miinusena - loodan, et ma eksin - kumab läbi autori puhtameerikalik veendumus, et raha tähendab automaatselt ka tarkust, headust ja heaolu).
Kokkuvõttes on siiski tegemist hea, lugemistvääriva raamatuga. Madinat ei ole, inimkonda ei päästeta, ent usun, et nood viisakad ja targad, monoklite ja kullatud nupuga keppidega olevused jäävad tükiks ajaks meelde küll.