Mitte just eriti kauges tulevikus on inimkond kosmose vallutamise taas tõsisemalt käsile võtnud. Kuule on rajatud rida kaevandusi ja esimene asula. Inimesi töötab seal, tõsi kyll, vähe. Märksa odavam on tööjõuna kasutada Maalt juhitavaid waldo tyypi roboteid. Täiendava teenimisallikana yyritakse sääraste robotite aega huvilistele, kes saavad siis kalli raha eest nende waldodega paar minutit reaalajas kuu peal ringi kärutada.
Yheks sääraseks huviliseks on jutu hakkajast tydrukutirtsust minategelane, kellele waldodega ringisõitmine muutub omalaadi maaniaks. Ehitavad omale koos naabriposist boyfriendiga täiustatud juhtimisaparatuuri ja kulutavad kogu sissetuleku ja aja hobile. Yhel päeval avastavad noored võrgust kuulutuse, kus firma Artemis pakub tööd asjatundlikele waldojuhtidele. Kusjuures, selle eest ei kysita raha vaid makstakse veel pealegi!
Selline ääretult mõnus, õhetavalt entusiastlik tehno-juveniil, mille peale vana Heinlein hauas kindlasti rahulolevalt muheleb.. (kohati ikka äravahetamiseni sarnane RAH’i Luna City lugudega). Jutt on muuhulgas 2000. aasta Nebulate esialgses nominantide nimekirjas ja Analog’i webisaidis ilusasti väljas. Minge lugege.