Tegevus muutub märksa põnevamaks, kui selgub, et kusagil eksisteerib ka meie maailm koos oma tehnoloogia ja tuumarelvadega. Ja kui juba liiguvad sellised teadmised, siis kuskil on ka "käigud" kahe maailma vahel ja ka inimesed, kes maailmate vahel liikuda saavad. Mingil põhjusel on enamik taolisi "käike" koondunud NSVL kaug-ida piirkonda. Tegevus läheb päris komplitseerituks, kui selgub, et väliselt unise elu taga käib mõlema maailma salateenistuste tõsine võiltlus. See aga pole veel kaugeltki kõik, kahe maailma vahekord pole sugugi nii lihtne, kui esmapilgul tundub...
Lazartchukile tavapäraselt on romaanil tempokas, keeruline, paljude tegelastga süzhee, ja ainuüksi tegelaste tegevuse jälgimine nõuab pingutust. Lisaks aga tuleb järjest uusi ja uusi üllatusi, mis näitavad möödunud sündmusi uues valguses, ja neid üllatusi jätkub romaani lõpuni. Ja lõpus näeb kogu maailm välja hoopis teisiti kui alguses.
Kokkuvõttes järjekordne "viis".