Sarja eelnevates osades on üksikisikut mõjutatud erineval kombel, alates otsesest sunnist ja vägivallast kuni aju tegevuse mõjutamiseni erinevate vahenditega. Sarja viimases romaanis astutakse veel samm edasi. Inimese ajutegevus on mõnes mõttes võrreldav suure raali tegevusega. Sisendanduritest (aistingud) jõuab info mällu, seejärel aju töötleb infot nig saadab infot välja - inimene reageerib välismaailmale. Kui sarja eelnevates osades mõjutati info töötlemist, siis nüüd jõutakse ajju saabuva info kontrollini. Nii tekivad nn. kodoonid - aktiivsed infopaketid, mis muudavad siseneva informatsiooni esialgset töötlust. Niivisi saabub ajju mitte nähtud-kuuldud info, vaid hoopis midagi muud, inimene hakkab nägema ja kuulma seda, mida pole olemas. Kui uus info väljub korrektse töötluse (s.t. arusaamise) piiridest, kaob tuttav maailm ning asendub uuega, mis eksisteerib ainult teadvuses.
Aga inimeetika ei kannata vägivalda teadvuse üle. Et pääseda tagasi reaalsesse maailma, peab moonutatud sisendinfo olema taastatud, sisendkanalid filtritest puhtad. Aga millne see sisnedinfo siis õige on? Mingid filtrid on ees nagunii (inimene ei näe ju infrapunst ja ultraviolettkiirgust, ei kuule infra- ega ultraheli). Ja millnie on siis see reaalne maailm, kus kogu info filtreerimata kujul ajju edasi läheb?
Niivisi satuvadki romaani tegelased maailmate ja sündmuste kaleidoskoopi, kus muudatused infokanalites (mingi väike kodoon) viivad mängleva kergusega järjest uutesse ja uutesse maailmatesse. Inimteadvus aga tahab tagasi oma tuttavat maailma, ja kui see õnnestub, miks siis mitte aidata sinna ka teisi, ilmselt eksitusse viidud teadvusi? Aga millne neist maailmatest siis päris reaalne on? Või on kõik reaalsed?
Romaani on väga raske lugeda. Väga palju on erinevaid reaalsusi, tegelasi ja süzheeliine ("Shturmvogel" on selle romaani kõrval lihtne selge süzheega pühapäevalugemine). See keerukus tundub olevat täiesti teadlikult loodud, et pikapeale ka lugejal reaalsustaju ära kaoks. Seosed sarja eelnevate osadega eriti ei aita, sest paistavad pahatihti hoopis teise nurga alt (kuid eelnevad osad kahtlemata aitavad aru saada autori üldisematest taotlustes). Lisaks on romaan (nagu eelnevadki sarja osad) julm ja karm. Ainult et antud juhul ei torka see maailmate kaleidoskoobi ja meeleheitlike väljapaasuteede otsingute foonil eriti silma. Sest reaalsustaju on kadunud.
Väga raske ja võimas raamat.