Lühiromaani sisu annavad edasi kuus kirja, mis Olga Vladimirovna B. sai ajavahemikus aprill 1984 kuni jaanuar 1985. Kirjad saabusid kohast, mida kirja saatja ise nimetab paralleelmaailmaks. Selles maailmas on olnud suur sõda ning sõja järel on saabunud see viimane talv. Käputäis ellujäänuid elab vanasse soolakaevandusse kuningliku perekonna tarbeks rajatud varjendis. Tõsi kuninglik perekond sinna ei jõudnudki... vaid ainult Printsess, Polkovnik ja Meister. Konflikt on lihtne: mingil hetkel hakkab Ametnik Polkovnikuga semutsema ning hakkab vaikselt suunama Polkovnikut võimuhaaramisele. Edasi on kõik vaid tehnika küsimus. Me kõik (vähemasti need, kel sünniaasta kusagil 1970 või varem) oleme ju elanud ühes värdjalikus riigis... põhimõtteliselt on ju diktatuuri tehnoloogia kogu aeg üks-ja-seesama... noh, seal soolakaevanduses oli asi karmim, sest üritust juhtis auahne vananev sõjaväelane, keda omakorda suunas seksuaalselt nihestunud ametnikuniru. Tulemus sai ilge... ning mida suudavad selliste (kes kohemaid ka sabarakke leidsid) vastu Pastor, Kunstnik, Meister, Füüsik ja teised nendetaolised?
Neli just selle eest, et minu meelest on tekst pisut skemaatiline... ma saan aru küll, et nõnda sai hästi näidata ja põhjendada toimuvaid protsesse... aga minu jaoks tappis see ka midagi olulist tekstis ära. Neli on muidugi selline neli Andrei Lazartshuki plaanis... nõrgem autor oleks sellise teksti eest südamerahuga viie saanud.