Sõda on läbi, vähemalt sellele väikelinnale, mille on okupeerinud Impeeriumi vastased. Nagu ikka taolises olukorras, löövad õitsele ärid ja meelelahutused. Peategelane Larry Lavjeri on peategija ühes taolises attraktsioonis. Tema ülesandeks on lihtsalt läbida väike polügon. Soovijad võivad osta (muidugi kalli raha eest) peotäie padruneid, saada attraktsiooni ajaks karabiinid ning tulistada liikuvat elavat märklauda. Larryl on ka võimalus pääseda. Esiteks, padrunite arv on lõplik ja need saavad ükskord otsa. Teiseks on igal laskuril rinnal fotoelement, mis juhub karabiini lukku, Larryl aga valguspüstol, ja kui ta tabab sellest fotoelementi, karabiinist ei saa enam lasta. Kuid selle püstoli laskekaugus on imeväike, kümmekond meetrit, pealegi püstoli padrunid tihti tõrguvad. Kõige tähtsam aga, mis tegelikult Larryt elus hoiab, on tema võime tunnetada, kuhu ja millal keegi tulistab ja siis väga kiiresti reageerida.
Larry on väsinud ja plaanib pidada viimased etendused, et siis tööst loobuda. Kuid ilmub välja vana endine sõber, seejärel tuleb uus ja väga hea tööpakkumine ja seejärel võtavad sündmused ebatavalise suuna.
See kõik on pealispind, aga sügavamal uuritakse jälle inimhinge. (nagu romaaniski "Most Vaterloo"). Jutt vääriks viit ka omaette, seda enam saraja osana (siin leidub ka ühiseid tegelasi romaaniga "Most Vaterloo", ja tegevus toimub veidi pärast romaani tegevusaega). Veel üks tükike mosaiiki on paigas.