On kauge tulevik ja Canopuse päikesesüsteemi ühel planeedil on kogunenud "kõikide päikeste" esindajad. Seal Canopusel ongi nagu mingisugune koordinatsiooniorgan. Esindajaid on igast "rassist" - inimesed on seal vaid üks rassidest. Esimees kirjeldab lühidalt tekkinud katastroofiolukorda: kõik päikesed peale Canopuse on hakanud ükshaaval ilmaruumi laiali lendama. Varem on neid koos hoidnud vastastikune gravitatsioon, aga nüüd on kuskilt tekkinud mingisugune vibratsioon, mis selle vastastikuse tõmbe hävitab. Päikesesüsteemid kaugenevad üksteisest ja on vaid paar päeva aega, et vahekaugused püüdmatult suurteks ei läheks. On selgunud, et see destruktiivse vibratsiooni, kiirguse või välja allikas paikneb Canopuse sisemuses, keskpunktis. Juba on kohalikud insenerid ja meistrid paigutanud (näib, et poole päeva jooksul) ühele kosmoselaevale seadmed, mis neutraliseerivad tähe põrgukuumust ja tekitavad kaeva ümber kerge vaakumpuhvri. Kolm "rasside" esindajat - inimene, siis üks kaheksajala moodi ja üks linnu moodi olevus - asuvad laevaga teele tähe südamesse (jah, laeval on mingi tehniline meeskond siiski ka). Eesmärgiks on tuvastada tähe südames asuvad vibratsiooni allikad ja need kahjutuks teha.
Parasjagu täheruumi on kulutatud selle reisi kirjeldusele ning kuumuse ja valguse ja muude füüsikaliste nähtuste sõnastamisele, mida reisijad teel kogevad. Siis jõutakse tähe südamesse, kus, nagu selgub, on tühi ruum, suhteliselt mõõduka temperatuuriga (vist isegi lausa külm), kus pöörlevad mitmed planeedid ja elab mõistuslik elu... Mõistuslikku elu kannavad kuubik-inimesed, kuupidest koosnevad olevused, kes näivad olevat püstitanud oma planeetidele mingisuguseid reaktoreid, mis teadmata põhjusel gravitatsiooni hävitavat vibratsiooni tekitavad. Läheb lahinguks.
Sihuke naljakas pulpulme. Tehnika on sellisel järjel, et sõidetakse lausa hõõguva tähe sisemusse, aga lahing muutub lõpuks ikkagi käsitsivõitluseks... Lõbus lugemine, kus ei heroilisust, tegelaste emotsionaalsust, sündmuste loogikat ega üldse midagi ei tohiks kuidagi tõsiselt võtta ega tavapäraste kriteeriumide järgi hinnata - eeldusel, et on mingit absurditaju.