Esmapilgul on tegu enam kui lihtsa looga, mille sisuks näikse olevat kahemeheline ekspeditsioon Marsile. Inimkonna esimene!
Noh, et jõuavad mehed Marsile ning Punane Planeet üllatab neid ootamatult mitmekesise mõistusliku eluga. Ilmselge, et loomulik evolutsioon selleni viia ei saanud. (Ilmselt ei pane ma toime suurt kuritegu, kui ütlen, et kõik Marsi asukad olid Maa ulmekirjanike looming.) Aga see pole veel puänt...
Tegu on pulpautori paroodiaga oma pulpkolleegide loomingu teemadel. Mõned vihjed jõudsid mulle kohale, paljud mitte, sest ma pole kõiki neid vanu pulpjutte lugenud.
Kui hinnata vaid jutu ideed ja kui hinnata seda eriti teksti ilmumisaega arvestades, siis on tegu maksimumhinnet vääriva jutuga. Kui aga võtta arvesse ka jutu enda kvaliteet, siis maksimumhinnet ei tule, isegi see neli on üsna nõrk, sest tegu on väga sirgjoonelise ja omajagu tüütu tekstiga.
Kõike eelnevat arvesse võttes mõistan ma vägagi hästi, et miks see jutt inglise keeles raamatukaante vahele pole saanud. Ja tegelikult mõistan ma väga hästi ka seda, et miks jutu vene tõlge «Невероятный мир» on viisteist korda ilmunud, aga see oleks juba hoopis teine teema...