Nii umbes pool aastat tagasi proovisin ma seda raamatut lugeda nö tavalugeja kombel, st ebahuvitavana tunduvaid lõikusid vahele jättes. Ning eriti kaugele ei jõudnud: hea küll, saabub Lõunaringkonda uus ülemus, peab end kehtestama, sest vanad olijad ei taha teda tõsiselt võtta, midagi eriti ei juhtu - vähemalt esialgu.
Kui ma aga tööülesannetest lähtuvalt romaaniga üksikasjalisemalt tutvusin, ei tundunud see enam üldse igav. Peategelane on psühholoogiliselt huvitav: ema ja vanaisa poolt luuretöötaja, see annab nii pärilikult kui kasvatuslikult parasjagu paranoilise maailmapildi. Ja isa poolt kunstnik. Mis toob kaasa teatud nägemuslikkuse. Ning nagu sellest seesmisest vastuolust veel vähe oleks, on kõrval ala X, mis - võibolla - samuti lähedalviibijaid mõjutada püüab.
Ei soovitaks triloogia lugemist teisest osast alustada, need aga, kes esimest osa lugenud, teavad, et neljast alale X saadetud ekspeditsiooni liikmest said kolm surma ja neljas otsustas sinna jääda. Teise osa alguses on aga kolm neist kõpsti! tagasi, nii surnud antropoloog ja maamõõtja kui sinna jäänud bioloog. Või kas just ise tagasi. Aga midagi sellesarnast. Nii et mõistatused jätkuvad.
VanderMeer ei kirjuta just väga lihtsalt, nii et ehk oleks õigem originaalis lugeda, tõlkes läheb paratamatult üht-teist kaduma.
Kui ma aga tööülesannetest lähtuvalt romaaniga üksikasjalisemalt tutvusin, ei tundunud see enam üldse igav. Peategelane on psühholoogiliselt huvitav: ema ja vanaisa poolt luuretöötaja, see annab nii pärilikult kui kasvatuslikult parasjagu paranoilise maailmapildi. Ja isa poolt kunstnik. Mis toob kaasa teatud nägemuslikkuse. Ning nagu sellest seesmisest vastuolust veel vähe oleks, on kõrval ala X, mis - võibolla - samuti lähedalviibijaid mõjutada püüab.
Ei soovitaks triloogia lugemist teisest osast alustada, need aga, kes esimest osa lugenud, teavad, et neljast alale X saadetud ekspeditsiooni liikmest said kolm surma ja neljas otsustas sinna jääda. Teise osa alguses on aga kolm neist kõpsti! tagasi, nii surnud antropoloog ja maamõõtja kui sinna jäänud bioloog. Või kas just ise tagasi. Aga midagi sellesarnast. Nii et mõistatused jätkuvad.
VanderMeer ei kirjuta just väga lihtsalt, nii et ehk oleks õigem originaalis lugeda, tõlkes läheb paratamatult üht-teist kaduma.