Süžeest niipalju, et ühes tähesüsteemis avastatakse mingi salapärane anomaalia. Keegi või miski näib ennast seal peitvat. Väheste vaatlusandmete ja loogilise mõtlemise abil jõutakse järeldusele, et tegemist peaks olema kingitusi tegevate olendite baasiga. Et nende kingitused on inimestele vaid häda ja hävingut kaela toonud, otsustatakse baasi asukoht Meritähtedele teatada, lootuses et nood tänutäheks engrammid rahule jätavad. Suudetaksegi lõpuks Meritähtede leeri sisse pääseda ja alamate käsutäitjatega ühendust saada. Info antakse edasi, aga vastuseks on, et te olete nii tühised, teie saatus meile korda ei lähe.
Info ise aga läheb Meritähtedele sedavõrd korda, et nood suunduvad juhatatud kohta ja seal läheb neil Spinneritega lahinguks. See ei takista Meritähti aga isegi peale lahingu algust engrammide viimaseid baase hävitamast. Viimased paarsada engrammi põgeneda laevadega... Niipalju ütlen veel, et lõpeb raamat inimkonna seisukohalt siiski enamvähem positiivses toonis.
Võimsad ja huvitavad on tulnukate laevade kirjeldused – nii seest kui väljast. Veel võimsam on tulnukatevahelise lahingu kirjeldus. Algab see kohaliku tähe purustamisega, „töö käigus” pühitakse minema või põletatakse ära planeetide atmosfäärid, gaasigigandist jääb järele vaid selle tuum... Mis vahenditega osad enam kui tuhandekilomeetrised alused lahingut peavad, käib selle "beyond your comprehension" mõiste alla.
Raamat jätab tegelikult paljudele küsimustele vastamata. Näiteks kes need tulnukad siis olid, kust tulid, miks tulid, kuhu läksid ja mis nende eesmärk oli. Aga ka näiteks kes oli Yuhl/Goelide juht ja kuhu/miks tema loo lõpus kadus? Kindlalt saime teada vaid seda, et meie galaktika mõistuslikud olendid olid neile Spinner/Starfishidele tühi koht. Ja et kõik nende olenditega seonduv oli üle inimeste mõistuse.
Vihje lahendusele raamatu finaal siiski annab ja osutab ta raamatus varem küllalt põhjalikult käsitletud vastupidise ajavektori teemale. Aga kui ma ütleksin, et ma jutust vastupidises ajavektoris elavatest olenditest (kes pärinevad ilmselt pealegi veel paralleelmaailmast) kenasti aru sain ja seda endale ette kujutada suutsin, siis ma küll valetaksin. Tuleb oma kujutlusvõime arendamisega ilmselt veel kõvasti tööd teha.
Vaatamata neile hulgale lahtiseks jäänud otstele ja hulgale nähtustele, millele autorid ei püüdnudki seletust anda, raamat mulle meeldis. Oli põnevust, oli tegevust, oli palju ainest kujutlusvõimele, oli peamurdmist, oli tegelasi, kellele kaasa elada. Korralik neli.