Kasutajainfo

Alastair Reynolds

13.03.1966-

Biograafia Bibliograafia

Teosed

Romaanid:

Lühiromaanid:

  12. Troika (2010)

Jutud:

arvustatud
  3. Enola (1991)
  12. Viper (1999)
  15. Fresco (2001)
  26. Fury (2008)
  27. Soiree (2008)
  36. Scales (2011)

Kogumikud:

· Alastair Reynolds ·

Slow Bullets

(lühiromaan aastast 2015)

Arvustused (5)
[-]

Lapsepõlvest mäletan ülimalt meeldivat muljet ajakirjas "Pioneer" järjejutuna ilmunud lühiromaanist "Ränkraske reis"(?). Reynolds on nüüd kirjutanud midagi samalaadset, kuid võibolla isegi paremini

Sisust lühikokkuvõte: Tähelaeva reisijad ärkavad hibernatsioonist ja avastavad, et laev on veidi katkine: ühest küljest on ta arvutid saanud restardi ja arvutite mälu on hävinemas, kuid teisest küljest laeval endal ja laevas leiduval tehnikal on nii palju väsimusmärke, justkui oleks tähelaev terve sajandi kontrollimatult ringi reisinud. Enamik lugu möödubki kirjeldades seda, kuidas üritatakse jõudu mõõda tähelaeva turgutada, end elus hoida ja elule tähendust leida. Lisaks tähelaevale saavad ka restardi paljude pardalolijate elud.

Teksti loeti inglise keeles
[-]

Kaasahaaravalt kirja pandud ja lobedalt loetav kosmoseseiklus. Mingil määral nagu põlvkonnalaevalugu, kuid tegelikult teps mitte.

Kättemaksudraama tundus kunstlikult konstrueeritud - oleksin eelistanud rohkem lugeda hoopis selle maailma ajaloo ja paikade kohta. Aga see on muidugi maitse asi. Üldiselt ikkagi hea (seiklus)lugu.

Teksti loeti eesti keeles
[-]

Lühiromaani tegevus algab üsna kummalises tuleviku-kosmosemaailmas-religioon toimub on üsna oluline (kusjuures pühakirju ehk Raamatuid trükitakse paberkandjatele), nagu ka luule kosmosesõja-propaganda vormina. Selliste arhailiste kultuurinähtuste kõrval on see maailm hämmastavalt "sooneutraalne"-naiste roll sõjategevuses ei erine mingil moel meeste omast. Teose pealkiri viitab kusjuures kuulikujulistele infokandjatest implantaatidele, mis püstolitaolise esemega inimese kehasse sisestatakse, kus nad endale aeglaselt teed rajavad.

Ega käesolevale lühiromaanile suurt midagi ette heita ei olegi, nii et hinde osas pole kahtlustki. Pean taaskord tõdema, et see "uus Briti hard-SF" on mu maitsele üsna sobilik ulme. Mõningat segadust tekitas ehk asjaolu, et autor kasutas vastassoost minategelast-algul pidasin Scuri meesterahvaks, hiljem kordus sama asi veel ühe kõrvaltegelase puhul.

Teksti loeti eesti keeles

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud)

(tegu ei ole müüriga, tegu on väga pika majaga...)