Alastair Reynolds on uelsi päritolu briti astronoom ja ulmekirjanik, kes elab Madalmaades ja töötab Euroopa Kosmoseagentuuris. Ja kirjutab üsna mõnusat SF-i. Ühesõnaga järjekordne new radical hard SFi mees. Kosmoseooperid jms. Reynolds ise on ühe oma suurima mõjurina maininud Bruce Sterlingit ja eriti tema Skismaatriksi sarja. Reynolds on ka teise briti esifantasti Paul J. McAuley hea sõber ja topsivend.
Jutustust «Spioon Europal» on samuti võrreldud sisu poolest veidi sarnase McAuley looga «Teine nahk», milles spioonilugu hargneb Proteusel.
Käesolevas loos kujutatud kolmanda aastatuhande päikesesüsteem on samuti (nagu Sterlingil ja McAuley`l) jagunenud eri poliitiliste rühmituste vahel. Loo peategelane saabub spioonina Europa-nimelisse jäämaailma. Tema ülesanne on miski asi ühe kohaliku residendi käest ära tuua...
Jutus on hoogu, vee(ja jää)alust madistamist, tapmisi, veealuseks eluks kohastunud rass, spioonilugudele tüüpilisi pöördeid ja päris jõhker lõpplahendus, mida küll kriitikud Yänkistanis teatava ebaloogilisuse pärast on veidi materdanud.
Eriti väärib esiletõstmist äärmiselt fantaasiarikas ja mastaapne Europa kujutamine. Ometigi ei ole tegu superhea looga. Peategelase asjatamised jäid veidi skemaatiliseks, jutt oleks võinud olla kuidagi paremini lahti kirjutatud...
Kindlasti vääriks seegi tekst maakeeles avaldamist, ometigi valisin Eesti lugeja (kui keegi ette ei jõua) esmatutvuseks Alastair Reynoldsiga kosmosesõjast rääkiva jutustuse «Spirey ja kuninganna», milles ehk need Bruce Sterlingi mõjud veel paremini välja tulevad ja millele isiklikult ka midagi ette heita ei saa. Erinevalt sellest tekstist.