Mul on tekkinud tõsine eelarvamus fantasy-seeriate kohta, mis koosnevad viiest või enamast tuhande-leheküljelisest kaalupommist. Jordan tuleb ebameeldivalt meelde. Ma arvasin, et Jordan on sellise fantasy kõige kehvem esindaja (kuigi Terry Brooks ja nüüd Terry Goodkind on isegi hullemad -- ma ikka loodan, et äkki mõni kohtunik keelab neil kirjutamise ära). Aga Rawn on vist isegi Jordanist hullem. Selle raamatu põhjal vähemalt, ja vaevalt, et ma hakkan rohkem Rawni üllitisi lugema. Rawnil on fänne kapaga nagu Jordanilgi aga ma seekord ei lase end nende kisamisest mõjutada. Ah jaa, sellest raamatust. Tegelikult on ta "ainult" 600 lk pikk. Tundub olevat 6000, sest esimese 550 lk jooksul ei juhtu mitte midagi. Nojah, seal on see maailmakirjeldus, aga selles pole originaalsusest juttugi. Mingi matriarhaat, mis on ebaloogiline ja põhjendamata. Mingid tegelased, kes on kõik imeilusad jne -- ei mina suutnud nende vahel vahet teha. Mingi sündmustik hakkab lõpus tööle, aga see on umbes sama usutav kui Elvise reinkarnatsioon kahepealise lehma näol. Hoidke kaarega eemale.