Mina-tegelase ehk siis Gaimani, kes rahulikult tahab veeta mõned päevad iseenda ja kirjutusmasina seltsis, leiab üles üks vana sõber ja palub talt teenet. Nimelt olla laekunud kuskilt üks naisinimene ja oleks vaja neljandat seltilist kampa. Et koos teatrit külastada. Aga selgus, et nad ei saanud pileteid etendusele ja nii tuleb seltskonnal leppida külaskäiguda tsirkusse. Naisinimene ei ole väga rahul olukorraga (seal on loomad ja puha, aga tema on ametilt biogeoloog, kes uurib raskesti leitavaid, kuid siiski veel säilinud liike nagu draakonid ja muud sellisd), a mis tal muud üle jääb.
Tsirkus ise on selline kesine toast tuppa liikumist nõudev palagan, aga ainult kuni teatava ruumini, kus lubatakse ühe inimese fantaasia täitumist. Ja näib, et lubadus ei ole tühjast, sest järgmises ruumis ründavad inimesi metsikud elajad. Mõned rebitakse tükkideks ja puha ja naisinimene kaob. Kuhu iganes. Sinna, mis oli ta fantaasia või ..?
Nojah, selline.. keskmine.