Conan on on koos oma kõrbebeibega teel lõuna poole... neid ründab miski põrunud hermafrodiit Harskeel, kes teab, et kui ta saab oma kätte mingi kangelase mõõga koos tolle verega, siis saab ta tagasi meheks ja naiseks. Harskeeli ja ta sõdurite eest põgenedes variseb Conan koos Elashiga (see on see kõrbebeib) koopase.
Selles suures koopas rivaalitsevad kaks paha: vanamehenässist maag Katamy Rey ja imekena nõiatar Chuntha. Nad on enesele allutanud koopa pärisasukad: kükloobid, miskid ülisuured tõugud, vampiirid jt.
Conan ja ta kolm kaaslast (vahepeal on reisiseltskond arvukamaks läinu) tegelevad põhiliselt põgenemisega. Pole ju kerge kui sind ajavad taga kaks maagi ning üks hüsteeriline hermafrodiit, kes ka pisut maagiat mõikab.
Abi tuleb, aga sealt, kus keegi seda ei oota: koopa põlisasukail on ajajooksul neist rivaalitsevatest maagidest suht kõrini saanud ning nad otsustavad mässu tõsta... Conanile pakutakse mässujuhi austavat kohta.
Loomulikult saab maagide nahk pargitud, Conan & Co pääseb vabadusse (ehk päevavalguse kätte) ning ka koopaelanikud võivad rahulikult edasi elada.
Nõrk neli, sest hoolimata ajuti üsna vaimukatest käikudest on antud romaan oma olemuselt üsna jabur ja nüri... sobib vaid paadunud Conani (ja tema legendide) fännidele!