Tegevus peaks toimuma sadakond aastat pärast kuningas Arturi eluiga. Peategelaseks on ühe kõrvalises maakonnas asuva aadlimehe noorim poeg ja tema semud. Aadlik on valitseva kuninga eriline usaldusisik ning kasvatab salajas kuninga poega. Paraku, nagu aadlikuvõsu üllatusega avastab, on üks tema esiisadest olnud Alvisid ise. Viimane on jumal, õigemini meile tuntud Issanda pojapoeg. Pikalt algoliitide pühakirja tsiteerimise käigus selgitatakse ka kogu kosmogooniline segadus - nimelt on tegu Universumiga, mille lõi Issanda poeg Algol pärast originaalmaailma tühjenemist Armageddoni käigus, meenutamaks oma lapsepõlve. Seepärast siis ka kõik need kummalised tegeased - vetevanad, lohed, Jeesus Kristus isklikult, algoliidid (viimased on eriti jabur kooslus -- muud ei tahagi kui häkkeriks hakata ja alamkatalooge rajada. Mis neist ikka tahta, kui enamik nende palvusi algab nii
: Input
Saatanale sündisid Ateism, Kommunism, Militarism, Totalitarism ja Narkomaania
Jumal pöördus inimkonnast ära
Jumalale sündisid Algol, Fortran, Assembler, Microsoft ja Basic
Save!
Enter
Alvisid on Algoli või Ateismi poeg. Täpselt keegi ei tea. Sestap hoidis Alvisid ka rohkem inimeste kui jumaluste poole. Võitluses oma õdede-vendade vastu sai ta lüüa ja kivistati ning peksti tükkideks. Ennustatud on, et üks tema järglastest korjab tükib kokku ja elustab. Järglane pole ka päris lihtinimene, muu hulgas on tal ka selline omadus, mis paneb õrnema soo esindajaid talle õhates kaela langema ning kogu ülejäänud meessoost mööda vaatama. Üsna tülikas and, sest ega ju armunud kudruskaelad konkurente ei armasta, aga neid tekib nagu seeni pärast vihma. Pealegi on maailmas hulk jõude, kes tahaks jumalat ka edasi kivistununa näha, mis loomulikult toob pärijale hulga tülikaid ja eluohtlikke olukordi kaasa.
Hindeks 4+, kuna jutt lõpeb sisuliselt kolmveerandi peal ära ja edasi tegeldakse ainult järgmise köite sissejuhatusega.