Peategelane räägib loo oma lapsepõlvest, ajast, mil tal oli vanust umbes 13-14. Traagilise loo keskmes on tema isa, kelle elu varjutas mingisugune saladus, mille olemusest poeg täpselt aru ei saanud. Ta aimas, et see on kuidagi seotud mingite unenägudega, mida ta isa nägi ja mille puhul mees ei saanud aru, kas tegu on unes või ilmsi juhtuvaga. Poeg kartis aastaid isa surma ja näis, et ka isa aimab lähenevat lõppu ette. Ühel päeval ütles isa poisile, et kooli poeg sel päeval ei lähe. Nad istuvad autosse ja sõidavad mitukümmend miili kaugemale, kus mägede vahel asub kena järveke - kõhedust tekitava nimega Watcher´s Lake. Isa ei selgita poisile, miks nad sinna tulid, öeldes vaid, et "ma tahan ühte asja järele kontrollida". Nii palju ta siiski räägib, et järv ja seda ümbritsevad maad kuuluvad temale, ja et tema lapsepõlvekodu pole sealt kaugel, ja et see koht on seotud mingisuguse traagilise looga. Õhus on uue - ja üleloomuliku - tragöödia eelaimust. See eelaimus läbib kogu mitte väga pikka juttu ja poisi hirm isa surma ees on edasi antud erakordselt sugestiivselt ja usutavalt. Ühtpidi on see väga lihtne õudusjutt, ent kuidagi lummav ja tõenäoliselt ka meeldejääv (ehkki nädal peale loo lugemist on seda viimast veel raske lubada).
Jutt on ilmunud antoloogias "Dead But Dreaming 2" (Miskatonic River Press, 2011).