Aga Lovecrafti esitatud loos on peategelane mõnevõrra sarnane kirjanikule endale. Tema nimi on Morgan Phillipps, ta on vanade kultuuride teadlane, kes on Ühendriikide majandusliku depressiooni ajal ülikoolist lahti lastud ja ta on läinud New Yorki elama. Mineku peamine põhjus on leida üles oma kaduma läinud õde, kes ühel päeval endast enam märku ei andnud. Riigis on väga rasked ajad ja ühe variandina tuleb kõne alla, et õde on prostituudiks hakanud. Üks Morgani töökaaslane mainib, et ta külastab bordelli. Morgan otsustab seda tutvust ära kasutada, ent selle bordelliga on veidrad lood. Sinna viib üks kahevaguniline eratroll, mille tulek ja minek ei ole sõiduplaaniga määratletud. Peale ei lasta sugugi igaüht ja trolli marsruut jääb arusaamatuks, sest sõidetakse läbi udu ja kummaliste tunnelite. Lugejale peab jääma mulje, et unenäolise sõiduga liigub ainult meesreisijaid vedav troll kuhugi teisele tasandile, teise maailma.
Mahajäetud tööstushoonet meenutavas lõbumajas juhib vägesid keegi Ahebi-nimeline maadam, tüdrukud on ilusad, teevad ükskõik mida ja kõik teenused on tasuta. Ajalooprofessorist Morgan paneb tähele, et maadami nimi langeb kokku poolmüütilise Egiptuse jumalanna omaga, kelle kultus olevat saavutanud kõrgpunkti tuhandeid aastaid enne vaaraode aega. Lõbumajas on üldse kummaline miljöö, aga Morgan Phillipsil ei lasta pikalt mõelda, sest kohe viiakse ta teenindaja poolt omaette tuppa. Ei saa jätta mainimata, et umbes sellest hetkest saab jutustuse keskseks teemaks peategelase suguelundi suurus ja selle poolt produtseeritava elumahla kogus (mõlemad on uskumatult võimsad ja lõbutüdrukud ahhetavad). Ehkki süžee jõuab tulnukateni ja inimrassi allutamise globaalsete plaanideni, jääb see peategelase (=Lovecrafti) suguti teema kuni viimase leheküljeni põhiliseks vaimutsemise allikaks. Minu meelest on need vaimukused päris teravad, oli lõbus lugemine. Kui taolised teemad, sealhulgas naturaalse, pervesse ja detailse seksi kirjeldused tekitavad lugejas seletamatut kohmetustunnet või vastikust, siis tunduvad ilmselt ka temaatilised naljad labased ja nürid.
Ega selles loos peale rammusalt mahlaka huumori midagi ei olegi - ja seda huumorit jätkub eelkõige loo teise poolde. Esimene pool on selline depressiivne ja sünge atmosfäär, mis killuviskamist nagu ette ei ennustagi. Kolm pluss.