Kasutajainfo

George R. R. Martin

20.09.1948-

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· George R. R. Martin ·

Nightflyers

(lühiromaan aastast 1980)

ajakirjapublikatsioon: «Analog Science Fiction—Science Fact» 1980; aprill [lühem versioon]
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Öölendajad»
Tartu «Fantaasia» 2012 (Orpheuse Raamatukogu 2/2012)

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
7
4
0
0
0
Keskmine hinne
4.636
Arvustused (11)

Mida enam ma George R. R. Martinit loen, seda enam kisub mul miskipärast pähe võrdlus Poul Andersoniga. Miks? Ei tea. Midagi neid justkui seoks, aga mis... Lühiromaan "Lendajad öös" on ääretult mõnus segu SF ja kummitusloost. On hästi kauge tulevik: Maa (inimkonna oletatav häll) on mingi külake kusagil ääremaadel. On tekkinud uued ja olulisemad maailmad. Inimesed ei uuri enam planeetidega seotud müüte, ka avakosmosel on oma müüdid. Kõige kummalisem on müüt mingist rassist, mis lihtsalt lendab kuhugi läbi kosmilise öö. Loo peategelane püüabki selles selgusele jõuda, et mis see on... Renditakse laev "Lendajad öös" ning üsna kummaline segaseltskond asub teele. Ekspeditsiooni on kaasatud üsna kummalisi ja ajuti suisa labiilseid tegelasi. Ka pole keegi laeva omanikku ja kaptenit näinud... ta vaid räägib ekspeditsioonist osavõtjatega, aga ei näita end. Suur osa laevast on ka mingi vaheseinaga eraldatud. Selge, et sihukeses segases ja eraldatud seltskonnas hakkavad toimuma käärimised... ning ka plahvatus pole kaugel... Väärib tõesti lugemist... kuigi on üsna halva pikkusega lugu (eraldi raamatuks vähe, kogumiku jutuks palju) on seda lühiromaani ainuüksi inglise keeles üle tosina korra ilmutatud. Ka samanimeline film on valminud, mida ma kahjuks küll näinud pole. Loo põhiväärtus on sihuke romantiline psühhologism, pluss ehe õudus ja leidlik ning värvikas maailm. Lõpp on samuti võrratu.
Teksti loeti poola keeles

Lugu oli mõnusa ülesehitusega. Esimene pool meenutas agaatakristilikku suletud territooriumil toimuvat mõrvalugu. Kõik on kahtluse all, toimuva põhjused-motiivid ebaselged, pisut kummituslikku õhkkonda juurde. Teine pool kippus juba rohkem madinaks ja tavapäraseks sf-iks. Siiski, selline kriminulli ülekandmine kuhugi kaugesse tulevikku ja ruumilaeva on väga huvitav võte, millega Martin viie teenibki. Ka lahendus - niipalju kui seda anti - oli igati etteaimamatu ja andis kogu loole kaaluka sisu. Filmi pole samuti näinud - küllap need laibastunud kaasreisjate võitlustseenid olid mõnusad. Osavalt jutus kokkusegatud ka õudus, müstika, tõsiteadus ja kriminull - tõhus kokteil tormiseks ja üksildaseks talveõhtuks.
Teksti loeti inglise keeles

Peale raamatu lugemist kontrollisin, et ega tegu ei ole osaga suuremast sarjast. Selgus, et EI OLE. Seetõttu saab see lühiromaan "4", mitte "5", sest sisaldab endas kaht-kolme head ideed, kuid lõpuni arendatakse neist ainult üks.
Oleks siin tegemist olnud näiteks Alistair Reynoldsi "The Revelation Space Universe"-sse surutud jutustusega, (kuhu ta tegelikult ilma suurema vaevata sobituks), siis saaks see lühiromaan hindeks "5"
Teksti loeti eesti keeles

Jube mõnus lugemine, poleks raamat piisavalt õhuke olnud oleksin vist hommikuni lugenud ning magamatusest punaste silmadega tööjuurde hiilinud.

Käesolev lugu on mitmekülgne sulam mitmetest eri žanritest ja teemadest sisaldades nii närvesöövat krimilugu, head mahlast gore õudust ning ka pisut küberpunki ja võõraid eluvorme.

Martin võiks lõpetada enda ande raiskamise pseudokeskaegsete teleseepide peale ning keskendudagi korralikule sci-fi teemale. Fantaasia lippab tal kohutavalt hästi.
Teksti loeti eesti keeles

Ma olen nõus absoluutselt kõikide eelarvustajatega, kamba peale kokku on selle lühiromaani head ja vead kenasti välja toodud. Vigadest rääkides oli minu jaoks põhiline see, et lühiromaan on küll mõnusalt ühe hingetõmbega läbitav, kuidagi aga ei haaranud nii jäägitult kaasa kui oleks võinud. Põhjuseks võib olla just see Jyrka poolt mainitud teatav romantiline psühhologism, mis seda kiretust ja hingetust hard sf`ist eristab, Martin minu teada tõsiteaduslikku hard sf`i (loe: rauakolu ja vidinad tulevikus kosmoses) polegi kirjutanud, ikka on miski humanitaarne mõõde asjal juures. Ruumeti jutu täienduseks tundus jutt minugi meelest otse suurepäraselt Revelation Space`i sarjaga ühinevat, üsna sama tooniline ja veider - kummalised tegelased sobiksid teineteist täiendama väga hästi.

Lühiromaan on tegelikult mõnus formaat. Sellist 100+ leheküljelist asja pole tulevikus sugugi raske aeg-ajalt üle lugeda. Hea leid "Orpheuse Raamatukogult", kiidan! Hindeks kõva "neli".

Teksti loeti eesti keeles

Martin on teatavasti tuntud kõikide poolt armastatud paljukirutud "Tule ja jää saaga" tõttu. Samas paljud ilmselt ei olegi väga muuga kursis kui telekast nähtud "Troonide mängu" sarjaga, tegelikult on Martin märksa laiema profiiliga kirjanik.

Peale "Öölendajate" läbimist vaatasin natuke netis ringi ning kohtasin omamoodi žanrinimetust "space opera", mis vihjab siis seebiooperile, mille (ulmemaiguline) tegevus toimub kosmoses. No worries, asjad pole nii hullud kui võiks arvata, tule ja jää saagas on seepi ja ooperit, keppi ja keeksi märksa rohkem.

1980 aastal kirjutatud lühiromaan on äärmiselt laiahaardeline - tänapäeval suudaks ilmselt sel teemal lõdvalt triloogia välja venitada. Tegevus toimub kaugel tulevikus, taustaks on müüt ühest kosmoses pesitsevast rassist, kellega peategelased kohtuda soovivad. Kamba peale renditakse laev "Öölendaja" ning kummituslik teekond saab alguse.

Tegelikult väga ei tahaks detailidesse laskudagi - lugege ise. Ma ise tegin selle vea, et võtsin selle vähe paksemat sorti vihiku ette enne magamaminekut voodis. Õnneks ei olnud tegu pikema teosega, seega näpistasin uneajast vaid tundi poolteist kuna raamatut oli võimatu käest panna! Martin on seganud kokku erinevad žanrid, algul on kerge SF element, siis murrab sisse suletud keskkonnas (tähelaev) toimuv suhtedraama (väga maitsekas, muide) aga ühel hetkel keeratakse kõik pea peale. On klassikaline krimka ("kes on mõrvar?"), on kummituslugu, on vast isegi horrorielemente... aga tõesti, lugege ise. Ma usun, et see raamat võib tõesti meeldida väga erinevatele inimestele.

Miinuspoolele jääb raamatu võlu ja valu - see vägev jutt saab lihtsalt nii ruttu otsa. Martin on kokku seganud mõnusa mitmekihilise koogi aga sisuliselt kõik otsad jäävad lahti. Lõpus õhinal lehti keerates oli äkki jutt otsas ja segadus hinges: "Ah et nii oligi siis." Ma saan aru, et see on minu traagika kuid natuke oleks võinud ju veel edasi arendada või pikemalt kirjutada. Aga eks pidu tulebki õigel ajal lõpetada mitte romaanilohet välja venitada.

Mõnus kiire sutsakas.
Teksti loeti eesti keeles

"Öölendajad" on üsna lihtne lugu kambast teadlastest, kes lähevad süvakosmosesse mingisuguse müstilise rassi jälgi ajama. Teel aga hakkab nendega igasuguseid kummalisi asju juhtuma ning mida aeg edasi, seda võikamaks need muutuvad. Lõpp ei kujune ühelegi asjaosalisele eriti lilleliseks. Täiesti hea raamat, kuid mitte väga hea. Umbes kolmveerand oli lausa suurepärane. Teadmatus, hirm, klaustrofoobia hakkasid kõik kenasti toimima ning moodustasid mõnusalt ängistava õhkkonna. Siis paljastas autor saladuse, mis laeval tegelikult toimub, ning igasugune põnevus sündmustiku absurdsuse tõttu kadus. No ei usu mina kirjaniku poolt välja käidud lahendust. No ei usu. Kõige hullemast päästis jutu lõpp, mis oli meeldivalt sünge ning ilma erilise tilulilutamiseta. Kuigi natuke ebaloogiline. Neli
Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: oktoober 2018
september 2018
august 2018
juuli 2018
juuni 2018
mai 2018

Autorite sildid: