Hästi jutustatud lugu. Ka näiteks selles mõttes, et keegi pole otseselt hea või otseselt paha. Aga vä-äga pikalt jutustatud lugu. Ja omas ajas kinni lugu.
Hipikommuun, mis jääb linnad hävitanud tuumasõjast puutumata. Satub sinna erinevaid inimesi. Ja on natuke pulbrit, mis teeb mälestused väga realistlikult tajutavaks. Kas tarvitada pulbrit selleks, et kohalikul bardil oleks pärast mälestustes käimist parem tuju ja ta oma nukrate lauludega meelelahutust pakuks, või selleks, et tuletada meelde, mis taimedega milliseid haigusi ravida või isegi seda, mis värk see elekter ikkagi oli. Siuke dilemma siis.