Mingi õrna aimduse taustsüsteemist siiski saab, kuigi topoloogiline ja geneoloogiline andmestik teeb pühendamatul lugemise mõnevõrra raskendatuks. Vanu tegelasi eriti ei tutvustata ja eelnenud sündmustele tehakse vaid mõningasi viiteid. Kahtlemata aga Martin oma ülesande täidab - pigem meelitab lugejaid saaga juurde, kui selle juurest eemale peletab.
Noor kuninganna Daenerys (Dany) Targaryen purjetab laevastikuga Westereos’e poole, maale, kus ta tuleks pärida oma Draakoni-suguvõsa troon. Dany on kolme noore draakoni emand, kes laevadega kaasa lendavad. Need ongi üldse selle maailma ainsad draakonid. Kojarüütel Jorah leiab, et Usurpeerija vastu välja astumiseks poleks paha tee pealt mõni armee kaasa korjata ning parim paik selleks on Astapori orjalinn. Seal kaubeldakse eunuhhidest sõdalasorjadega, keda eriliselt julmade meetodeitega laspest saadi kuulekaiks sõdalaseteks treenitud.
Enamuses käibki jutt Astaporis kauplemise ümber; Dany ei soovi eriti oma kodumaal orjadega võidelda, ent muud valikut tal pole. Otsustab neiu osta kõik orjad ja selle jaoks tuleb ohverdada ka üks draakonikutsikas. Danyl on vaja armeed, kuid ta ei poolda orjapidamist; ütlemata selge, et orjapidajatele maksab kätte see sama asi, milleks nad oma sõdalasi treeninud on - ääretu kuulekus omanikule.
Kuigi kõige toimuva tagamaid raske mõista, on siiski teksti värvikus ja väga head detailid, millega see lugejat lummab. Martin oskab pisisasjadega köita. Näiteks kirjeldus sellest, kuidas neid sõdalasi ikkagi treenitakse; üks mahlakas lesbistlik stseen ja Dany ning rüütli vaheline ettevaatlik, ent kirglik intiimsuhe kompenseerivad täielikult teadmatuse toimuva sügavamte tagamaade suhtes. Ja ei ole labane üldse - et lihtne süzhee, lisaks seks ja vägivald... Mõjub hoopis eluliselt ja usutavalt.
Ei näe põhjust alla “viie” hinnata.