(lühiromaan aastast 1998)
Lühiromaan pole ju iseenest halb, kuid et taustaks on sama autori võrratu Song of Ice and Fire, siis mõjutab see hinnet paratamatult. Ja - spetsiaalselt igatsugu kogumike jaoks kirjutatud asjadel on reeglina ikka kerge higi maik juures. On ikka tunda, et tükk on tellimise peale kirjutatud. Väga hea kunstkäsitöö, ei enamat. Mis Martini kui nii fantasy kui SF-i viimaste aegade ühe vaieldamatu tippkirjaniku väärtust minu silmis põrmugi ei vähenda...
Isiklikult minul oli loo omandamisel ainus probleem Targaryenite printside vahel vahetegemises. Äärmiselt kena oli aga loo sisemine põimitus. Ja kui ma oleks muidu ehk piirdunud ehk rasvase "nelja plussiga", siis kaks viimast lauset sundisid siiski "viit" panema.
tegelt mulle ju meeldib, kui autor teab, millest räägib, ja on täpne ka detailides. peab aga tunnistama, et ma enam ei suuda huvituda plekist kraede või muude turvistiku osade algupärastest nimedest.
see on hästi jutustatud lugu ja ka eetikaga on kenasti korras, nii et kui kõik plekikolinat ja suuri neljajalgseid puudutav õnnestub lugedes vahele jätta, siis võib tubli nelja panna.