Jutustuse peategelaseks on kirjanik Richard Cuntling (kirjaviis kahtlane, sest loetud vene keeles). Kirjaniku kunstnikust tütar vägistatakse julmalt. Neiu saab shoki ja kaotab kõnevõime. Vähehaaval hakkab ta uuesti elama, ka rääkima. Läbielatust pihib ta oma isale, kes ei suuda hoiduda kiusatusest ja kirjeldab kuuldut oma järgmises romaanis. Romaanist saab bestseller. Tütar katkestab isaga suhted, sest leiab, et isa on tema usalduslikud pihtimused muutnud rahaks. Tütar süüdistab isa, et tollele on ta raamatud ja nende tegelased tähtsamad reaalsest elust.
Mõne aja pärast hakkab kirjanik saama oma tütre maalitud portreesid. Nendel on kujutatud alati üks Cuntlingi romaani kangelane. Portreedel on omadus, et üheks ööks elustub nendel kujutatud tegelane ning vestleb (naistegelane ka armatseb) oma “isaga”, kirjanikuga. Seepärast ongi loo pealkirjaks “Ta laste portreed”, kuigi kirjanikul on vaid üks lihane laps.
Üsna loomulik, et lugu sai Nebula auhinna, sest ta on kirjanduslikult kõrgetasemeline. Ulmet on jutus vähe, sest on ju portree elustumine igivana idee. Köitvalt kirjutatud (ulme?)loole hindeks 5.