Soome ulmeajakiri ”Portti” (1/98) avaldas Peter Nilsoni surma puhul ülevaate kirjanikust ja käesoleva novelli, mis oli tõlgitud kogust ”Puujalaga messias”. Kahju, et see suurepärane ulmejutt jäi eestikeelsest raamatust välja. Mitu aastat oli see novell ainus, mida Nilsonist olin lugenud.
Ahnusel on mitu nägu; ahnuse ühte avaldumisvormi kutsutakse biblomaaniaks. Nii algab PN novell Pariisi ühest suurimast raamatukogujast, kel kuulduste järgi oli kuus suurt maja ääreni täis raamatuid. Toad olid muutunud tolmusteks labürintideks, kus raamatuvirnade vahel looklesid kitsad käigurajad. Keegi teenijatüdruk eksis kord raamatuvirnade vahele ja leiti kolme nädala pärast nälga surnuna. Omanik kujutas paradiisi hiigelsuure raamatugaleriina, mis ulatub päikesetõusust päikeseloojanguni. Ahne omaniku meelest oli võimatu, et surm eraldaks teda ta aaretest. Uskliku inimesena uskus ta imesse, uskus, et saab ka pärast surma olla koos oma aaretega.
Novell pajatabki, mida mees tegi oma unistuse elluviimiseks ja millisel paradoksaalsel kombel unistus teostus. Minu meelest nii ulme kui ka Nilsoni paremikku kuuluv teos. Tõi mulle Borgese kõrval meelde Balsaci ”Filosoofilised etüüdid”. Müüt missugune!
Ahnusel on mitu nägu; ahnuse ühte avaldumisvormi kutsutakse biblomaaniaks. Nii algab PN novell Pariisi ühest suurimast raamatukogujast, kel kuulduste järgi oli kuus suurt maja ääreni täis raamatuid. Toad olid muutunud tolmusteks labürintideks, kus raamatuvirnade vahel looklesid kitsad käigurajad. Keegi teenijatüdruk eksis kord raamatuvirnade vahele ja leiti kolme nädala pärast nälga surnuna. Omanik kujutas paradiisi hiigelsuure raamatugaleriina, mis ulatub päikesetõusust päikeseloojanguni. Ahne omaniku meelest oli võimatu, et surm eraldaks teda ta aaretest. Uskliku inimesena uskus ta imesse, uskus, et saab ka pärast surma olla koos oma aaretega.
Novell pajatabki, mida mees tegi oma unistuse elluviimiseks ja millisel paradoksaalsel kombel unistus teostus. Minu meelest nii ulme kui ka Nilsoni paremikku kuuluv teos. Tõi mulle Borgese kõrval meelde Balsaci ”Filosoofilised etüüdid”. Müüt missugune!