Romaani tegevus toimub mingil fiktiivsel maal – Argolandis, kus käibib teatavat sorti elektrooniline raha: kolme eri värvi punktid. Romaani kangelaseks on tegelinski nimega Sneer, kes tegeleb nende punktidega hangeldamisega (meie omaaegsete valuutaärikate kombel). Tegevuspaigaks olev riik on tetavat sorti külluseühiskond, kus kõikide elanike vaimsed võimed on testitud. Mida suuremad võimed, seda suuremad on kodaniku kohustused riigi ees. Sneer on endale ostnud tunduvalt madalama võimekuse taseme, et oleks rohkem vabadusi.
Romaan ongi selle hangeldaja elu kirjeldus temale pöördelisel eluetapil: Sneer peab lahendama oma tavalisi «töiseid» sõlmküsimusi, rabelema oma ootamatult komplitseerunud elukäigu eest, et säilitada status quo ning otsekui möödaminnes selgub veel ka hulk kummalisi seiku säherduse riigi tekkeloost. Lisaks veel üsna kummastav puänt!
Zajdeli võlu paljude teiste düstoopiate (mida see romaan vaieldamatult ju on) loojate ees peitub just maailma värvikuses ning fantastilise fooni kompaktsuses ja leidlikkuses. Võlub ka see, et tegelased pole mingid lamedad skeemid (nagu see utoopiates/düstoopiates kombeks), vaid on lihast ja luust inimesed. Ka ei jagune tegelased pelgalt headeks ja pahadeks ning on välditud ka ekskursioonlikku süzheearendust, mis ajuti tundub säherdustes teostes vältimatu olevat.
Sellel raamatul (mis mul) on veel tore saamislugu: olin 1991. aastal VolgaConil ning umbes sel ajal ilmus see romaan ka vene keeles (pealkirjaga «Predel»). Conventionil oli üks Moskva fänn, kes mingi aja elas Tallinnas, kust ta ka selle romaani ostis, kuna ta ise poola keeles ei lugenud, siis leidis ta oleva sobiliku see raamat nüüd maha müüa. Nii ma omandasingi Volgogradis selle Tallinnast ostetud romaani viie rubla eest.
Kes, vähegi vene (või poola) keeles loeb, sel soovitan see raamat kindlasti läbi lugeda. Vaieldamtu tippteos, mis vääriks kindlasti ka maakeelde tõlkimist.
PS: Ka vene tõlge on tasemel... nagu see Jevgeni Vaisbroti tõlgete puhul ikka kipub olema...