Loo tegevusajaks on XXIII sajand, mil kaugkosmosest hakkavad tagasi pöörduma kõiksugu ekspeditsioonid... Jutu peategelane on Igor Kraise, kes lendas laeval «Triiton» Luige 61-le... Maale naasnuna tehakse Igorile kummaline ettepanek – hakata eriagendiks. Selgub, et Maale saadetakse kosmosest signaale ning saadetakse suunatult kuhugi Vaikse ookeani keskele. Seal ookeanis asub vaid üks saar ning saarel on doktor Quini sanatoorium... antud raviasutuses tegeletakse rikkis psüühikaga kosmonautide raviga... seega sobib Igor Kraise ideaalselt residendiks... Jutt algabki ekskosmonaudi saabumisega saarele... (kõik see, millest ma ülalpool rääkisin tuleb alles loo käigus välja) Saarel on doktor Quin, kaks tursket sanitari ning veel viis ravialust! Kes neist viiest ravialusest mehkeldab kosmosega ja eelkõige tundamatuga kosmosest...? Lugu kisub vaikselt pöördeid, on pinget, on pisukest õudustki, on tõelist hullust... ravialuste versioonid oma elust enne dr. Quini asutust on ikka üks hullem kui teine... Lõpuks saabub ka lahendus, mis esmalugemisel on üsna ootamatu ning samas täiesti loogiline...
Suurepärane jutt poola ulme parimates traditsioonides... soovitan! Kes mind ei usu, see võib arvesse võtta seda, et ainuüksi poola keeles on seda juttu kolm korda avaldatud, lisaks veel tõlked vene, saksa ja ungari keelde... saksa keeles ilmus jutt muuseas eraldi vihikuna.
Üks huvitav moment on veel: jutus leiab äramärkimist koht nimega Lalande 21185. Selline on ka ühe Janusz A. Zajdeli romaani pealkiri. Huvitav, kas need tekstid on omavahel seotud... ning kas selliseid on veel?