Lovecraftile pühendatud romaani esimene peatükk on puhas horror, mille õhustik sarnaneb M.R. Jamesi tekstidele. Islingi küla lähedal, mitte kaugel Stonehenge´ist, asub mahajäetud surnuaed, mida kohalikud väldivad, teadmata isegi, miks. Kutsutakse Saatana Kalmistuks, selle kohta liiguvad iidsed sünged legendid. Poisike leiab surnuaialt pooleldi pinnasest väljaulatuva kujukese ja viib koju. Kujuke on romaani keskne tegelane, ent samas pole seda täpselt kirjeldatud. Kujuke ei lase end kirjeldada, ta nagu muudab kuju ja kiirgab värve, mida inimesele tuntud spektris ei ole; seda kaunistavad teadmata tähendusega sümbolid. Kuju ei too õnne - poiss sureb, tema surnukeha on kohutavalt moondunud. Ka tema vanemate saatus saab olema sarnane. Pere kummalise hukkumise kohta ilmunud artikkel jääb silma muististe ja müstika huvilisele muuseumihoidjale Grahamile.
Graham on pigem teadlase-tüüpi, ent pärast kuju enda valdusesse saamist tuleb tal oma vaateid üleloomulikkuse suhtes tõsiselt redigeerida. Pikkamisi hakkab Grahamile (ja ka lugejale) koitma selle artefakti tõeline tähendus, mis ulatub palju kaugemale mõne tühise inimese surmast. Suu osa seiklusliku koega romaanist möödubki kuju olemuse selgitamises ja Grahami püüetes seda taas enda valdusesse saada. Vastu tahtmist satub teadlane ka inimkonna päästja rolli, ent kas see tal ka lõlikult õnnestub, me teada ei saa.
Romaani eelfinaal toimub Lihavõttesaarel, kus tegevusse astuvad kuulsad kivikolossid. Viimane peatükk läheb aga süžee senisest loogikast täiesti välja, sest tegevus toimub 1,5 miljoni aasta kaugusel tulevikus, kuhu Graham oma suureks masenduseks satub - täielik SF.
Tuleb tõdeda, et kohati pulp-sisuga lugu sisaldab muljetavaldavaid kirjeldusi ja igav ei hakka. Väga nõrgalt on taustal tunda Cthulhu Mythost, ehkki ühtegi konkreetset nime ega muud tunnust otsesõnu välja ei öelda. On see üldine teadmine, et meie planeeti on varem asustanud võimsad kosmosest või ei tea kust saabunud olevused, kelle aeg võib taas tulla. Samuti ei puudu teatavad raskesti häädatavad müstilised kõnektked, mida Mythoses ikka ja jälle kasutatakse (meargoth s bh´rw´lutl ubcwthughu dägoth, kui tuua üks näide). Romaan ei ole positiivse sisuga ega arusaadavalt õnneliku lõpuga. Ja veel üks fakt, mis teose sisu küll kuidagi ei iseloomusta - seni kõige kallim raamat, mille olen kunagi soetanud (umbes 700 krooni).