Iseenesest üpris ladusalt ja haaravalt kirja pandud (hiid)nahkhiireõuduka autori plussiks tuleb pidada ka põhjalikku kodutööd. Rovin on endale selgeks teinud nii nahkhiirte bioloogia, New Yorgi metroo ehituse, politseitöö rutiini kui Vabadussamba (kus romaan lõpuks kulmineerub) konstruktsiooni. Samas on see kodukäsitöö ka antud hinde põhjuseks. Konstrueeritus ja trafaretsete kirjutamiskaanonite järgimine pole küll laushäirivad, kuid äratuntavad siiski. Ja suurejoonelisena mõeldud lõpplahendus on paraku lihtsalt fantaasiavaene, kuigi ameeriklasest lugejale tundub ehk teisiti...
Lugemisele kulutatud ajast selle raamatu puhul kahju siiski pole, pinge püsis kuni peaaegu lõpuni. Tegelik hinne võiks olla 3,5, aga kuna ümardada tuleb, siis käsib kõhutunne seda teha pigem allapoole.