Beari romaanid "Blood Music", "Eon" ja "Eternity" olid jätnud hea mulje ning asusin paari päeva eest suurte lootustega lugema vaadeldavat Nebulaga pärjatud lühiromaani (1983). Poole peal tabasin, et olen seda 3-4 aasta eest ju lugenud! Ei olnud huvitav, aga läbi sain. Usun, et kolme aasta pärast on ta jälle meelest läinud ja loen ta uuesti poolvägisi läbi. Tegevus ei haaranud, tegelased ei olnud köitvad. Hindeks 2+.
Teose teemaks on kauges tulevikus toimuv juba tuhandeid aastaid kestnud sõda inimeste ja senexite vahel. Senexid on liigina inimestest miljardeid aastaid vanemad, ka iga üksiku senexi eluiga on ca tuhat aastat. Senexid elavad ammoniaagikeskonnas ja seda leidub hiidplaneetidel. Võiks arvata, et inimesed ja senexid elavad sedavõrd erinevates maailmades, et neil pole midagi ühist, polekski nagu sõja põhjust. Aga evolutsiooni käigus on inimesed hakanud kasutama hiidplaneete, ka senexid on vähehaaval hõivanud kõvemaid ja kuumemaid planeete. Võitlevad pooled pole kordagi olnud kommunikatsioonisuhetes – sedasi on kergem vaenlast vihata. See igavene sõda on muutnud ka inimtõugu ja mitte paremas suunas. Lühiromaanis näeme sõja kulgu ühe inimtegelase ja ühe senexi silme läbi.
