See raamat on minu arvates eelmisest osast kesisem. Esiteks pole lugedes enam seda esimese osa omapärase maailma uudsust ja avastamisrõõmu. Teiseks on tegevus hulga igavam ja ettearvatavam, pole üldse mingeid üllatusi. Kolmandaks puudub see esimese osa põnevus ja pinge. Tegevus on uimasem ja kui midagi ootamatut ei juhtu, no kust see põnevuski siis tekkida saab.
Ja raamatu see põgusalt käsitletav liin, kus Eonis Tunnelit mööda edasi liikunud inimkonna osa jõudis Aja ja Ruumi lõppu, põrutas ka sealt edasi(!), väljus meie Universumist, muutus mingiteks jumalateks kes hakkasid uusi universumeid looma ja kujundama ning siis möödaminnes saatsid veel mõnede oma esindajate avatarid Maa-Kivi juurde tagasi siiajäänutele käske jagama, oli minule juba liig.
Ühesõnaga teatud raskustega suutsin raamatu ikka läbi lugeda. Ja kui ma Eoni hindasin neljaga, siis selle raamatu puhul ei saa ma üle kolme kuidagi panna.