Vähemalt selle romaani kirjutamise ajaks on kirjanik juba elementaarsed kirjutusvõtted omandanud, s.o. valitakse välja teatav käputäis põhitegelasi, kelle liine siis vaheldumisi serveeritakse. Et keskseks tegelaseks on valitud Patricia Vasquez on ilmne võimete ülehindamine, kuid ega kirjaniku teised tegelased palju paremad pole, neis lihtsalt puudub igasugune värv. Lisatud on pisut poliitilisi kombinatsioone (ida-lääne konflikt), hulgaliselt "teaduslikku ekstrapolatsiooni", isegi seksi väga fantaasiavaesel kujul ning tulemuseks on üks tõsiteadusliku fantastika (hard SF) tähtteoseid.
Sisust: XX saj. lõpul avastatakse tähistaevast maa suunas liikuv hiiglaslik objekt, mida kapitalistid hakkavad nimetama Kiviks, Varssavi Bloki maad Kartuliks. Ida-lääne ühisekspeditsioonid teevad kindlaks, et keha on seest õõnes, tehislikku päritolu, sisaldades hulga kambreid, millest leitakse hulga huvipakkuvaid ürikuid. Tagatipuks avastatakse et viimane kamber on tegelikult tunnel, millel lõppu ei paista olevat. Ameeriklaste katsed informatsiooni venelaste eest varjata toovad kaasa huvide konflikti, mis paisub maad hävitavaks tuumasõjaks ning mängu astuvad Kivi loojad/asukad. Selgub tunneli ja selle asukate olemus.
Eon on tegelikult üks neid raamatuid, mida lugeda on erakordselt tüütu (teine pool on õnneks parem kui esimene), aga mille finaalis on (eelnevat osaliselt korvavat) särtsu ja suurejoonelisust. Peangi siinjuures enese häbiks tunnistama, et alustasin juba Eternity lugemist. Viimase algus on rahustavalt igav-puine.