Tegevus toimub puudri ja paruka ajastul, Inglismaal 1774. aastal.. Kirjanduse säilitamise spetsialist, meile tuntud küborg Lewis, kes on just päästnud ühe Shakespeare’ omakäelise kritselduse, saadetakse Wycombe’i sir Dashwoodi mõisa, kunagise kurikuulsa Hellfire Clubi eestvedaja juurde hankima üht väidetavalt eksisteerivat ürikut Vana-Kreeka Eleusiinia riituste kohta. Lewis muide on kunagi ise selles müsteeriumis osalenud ja kahtlustab, et sir Francise kätte sattunud ürik on võltsing.
Lewisest saab Dashwoodi raamatukogu (sisaldab suurimat omaaegset pornokollektsiooni) hooldaja ja olles võitnud vana müstiku usalduse kutsutaksegi Lewis osalema ühes „Eleusiinia müsteeriumis”. Sisuliselt on see performance, kus lisaks müstikahuvilistele vanatoidele osalevad ühe lõbustusasutuse noored neiud. Lewisel on performance’is tähtis roll, aga juhtub nii, et ta joob enne liiga palju kakaod (see mõjub teatavasti küborgitele uimastavana).
Pean tunnistama, et see ebatraditsiooniline (ja mitte hitiks mõeldud) tekst teeb mind mõneti nõutuks. Baker on innukalt välja pidanud 18. saj. inglise keelepruugi ja suutnud mõjusalt edasi anda mingit ängistust, languse ja meeleheitliku lolli lootuse meeleolu. Jutt tahab tuumani jõudmiseks parasjagu süvenemist… ja võib-olla see tuum avaneb paremini Company lugude üldises kontekstis. Ja mõnes mõtteks oleksid õiged hinded kas ainult 1 või 5. Ma panen praegu „nelja”.