Mõlemad mehed on mures Mendoza kadumise pärast ja kahtlustatakse, et siin on mängus ka Company enda ja salapärase 2355. aastaga seotud mõistatused. Lewis ja Jospeh alustavad Comapny eest varjatult Mendoza otsinguid, mis viivad neid järgmise paarisaja aasta jooksul väga erinevatesse paikadesse, Londonist Aucklandi, Mexicost Biarritzini. Tasapisi selgub, et Comapny varjab küborgite eest tõenäolisemalt palju rohkem kui arvatakse. Lewis asub Inglismaal ajama Edward Aston Bell Fairfaxi jälgi – too oli mäletatavasti see briti spioon, keda Mendoza pidas oma hukkunud armastatu reinkarnatsiooniks ja kes eelmise osa lõpus hukkus.
Lewis avastab, et Company on Bell Fairfaxil lapsest saadik silma peal hoidnud ja Fairfax kuulus ühte kinnisesse härrasmeesteklubisse, mis oli Comapny varjatud kehand, ja sedasorti salaühing ulatub juba ammusesse keskaega. Ning veelgi enam, 23. sajandil kannab see klubi sama nime, kui firma, kellest kasvas välja Dr Zeus Inc. ning mis leiutas ajarännu. Lühidalt öeldes on need kõik muidugi üsna ohtlikud teadmised ning tagasilöögid ei jää tulemata. Romaani lõpeb seega pisut minoorsel noodil ja Mendoza leidmisele kuigi lähedale ei jõuta.
Loo käigus on vaheldumisi põikeid minevikku - näiteks Josephi meenutus ajast, mil ta esimest korda leegionärina Britanniasse saabus – ja olukirjeldusi 22. ja 23. sajandist, inimkonda tabavatest sõdadest, katastroofidest ja omaenese lollustest. Arenenud riigid keelavad näiteks järgmisel sajandil ära lihasöömise, alkoholi, sportmängud jms, ollakse üsna lähedal ka seksi keelustamisele. Inimesed harrastavad purjetamist, sest laevadele on kuhjatud maismaal illegaalne alkohol, tubakas ja sink.
Nii et siis kindel viis.