Kuna Larry Niven on kirjutanud üsna mitu ulmekirjanduse absoluutsesse klassikasse kuuluvat teksti, siis ootasin ka jutust «Passing Perry Crater Base, The Unicorn» ehk enamat. Kahjuks ei vaadanud ma lugema asudes teksti pikkust...
Antud jutt, õigemini laast, koosneb peaasjalikult dialoogist, mida peavad võõra tsivilisatsiooni esindajad Maa ja Kuu orbiidil.
Ma saan väga hästi aru, et miks Larry Niven selle jutujubina kirjutas – mees valutab südant kosmoseuuringute ja -lendude soikujäämise pärast ning tahtis siis ilukirjanduslikus vormis taaskord neid olulisi asju propageerida. Edukas propganda peab aga olema lööv, köitev ja eelkõige mõjuv. Larry Niveni laast pole ei ühte, teist, ega ka kolmandat.
Oleks kohe jutukese pikkust vaadanud, ehk oleks ka pettumust vähem olnud, sest Larry Niven pole kirjutanud mitte ühtegi head laastu. Arvan ka, et mõne vähemnimeka autori puhul poleks sellise teksti avaldamine isegi kõne alla tulnud.