Väga mastaapne lugu Päikesesüsteemist kauges tulevikus, kus Päike on neelamas Merkuuri ning Karude Enklaavi nimelise rahvahõimu ürgvana valitsejanna püüab eeldatavalt vaatemängulise mürtsu pealt klanni säilimise huvides roppu meediapappi kokku lükata, kasutades selleks mingis kuradi flux-torus elustatud õpetajateadvust hüüdnimega Elavhõbe, kelle koopia peab selle ürituse nimel nii-öelda vabasurma minema. Mängus on ka iselaadne tulnukrass.
Kõik see moraalne ja ideeline tulevärk lämbub aga tõsiasja, et jutt on järg samade autorite eelmisele koostööle "Kath and Quicksilver" ning seda lugemata ei lähe käesolev lugu üldse käima, karakterid tunduvad pinnapealsed ja pidev tagasivaateline-nostalgiline hoiak tundub põhjendamatu. Ilmselt oleks kõrgema hinde saanud, kui oleks esimest jagu lugenud. Antud järjekorras ei soovita.
Kõik see moraalne ja ideeline tulevärk lämbub aga tõsiasja, et jutt on järg samade autorite eelmisele koostööle "Kath and Quicksilver" ning seda lugemata ei lähe käesolev lugu üldse käima, karakterid tunduvad pinnapealsed ja pidev tagasivaateline-nostalgiline hoiak tundub põhjendamatu. Ilmselt oleks kõrgema hinde saanud, kui oleks esimest jagu lugenud. Antud järjekorras ei soovita.