(romaan aastast 1980)
eesti keeles: «Rõngasplaneedi ehitajad»
Tallinn «Varrak» 2003 (F-sari)
Ausalt öeldes jäi siiski häirima mulje, et hoolimata autori eessõnas esitatud vastupidistest väidetest on Engineers kirjutatud just nimelt enese väljavabandamiseks nende füüsikutest lugejate ees, kes Ringworldist midagi oma maailmapildiga mitteklappivat leidsid. Kogu plot tundub kahtlaselt punnitatud, et maksku mis maksab viia esimese osa tegelased sündmuskohale tagasi ja siis nende maailmapäästmise taustal katsuda mainitud ebakõlad kuidagimoodi ära klaarida. Poleks ehk maksnud jändama hakata, aga tuleb tunnistada et kui Niven juba jändama hakkas siis tulemus on täitsa loetav.
Esimese osaga võrreldes annab tunda ka see, et maailm ei suuda oma mastaapsusega enam muljet avaldada. Niveni teooria inimese põlvnemisest on aga küll omapärane, seda tuleb möönda.
Südamliku mulje jättis raamatu alguses olev autori pöördumine lugejate poole (tavaliselt on need üsna igavad, meeldiv erand reeglile!). Eriti see, kuidas ta kirjeldas eri inimeste saadetud infot - arvutusi ja soovitusi tõepärasuse lisamiseks.
Muidu täitsa korralik ja loetav kosmoseodüsseia. Mõned detailid olidnatuke raskesti usutavad. Seetõttu ka ehk 4.
Wu "traatpealisus" - tundus kirjelduse järgi, et see on ikka päris kole sõltuvus (ja niipalju kui olen kuulnud vastavatest katsetest rottidega, üsna kiirelt traagiliselt lõppev). Kuidagi liiga lihtsalt läks see sõltuvusest ülesaamine - hopp! ja läinud ta oligi. Võib ka väita, et Wu oligi tugev isiksus. Ta suutis ka enne oma soove mõnevõrra kontrolli all hoida voolutarbimise piiramine, kindlad puhke-, treening- ja söögiajad). Psüühilisest sõltuvusest eivabaneta nii kiiresti - kergemini ehk kui füüsilisest, aga ikkagi...
Kõige toredam oli seletus meie kaasaja levinud terviseprobleemidele - vananemisega seotud naha paksenemine ja kortsud, hammaste väljakukkumine, südameprobleemid... Üks originaalseimaid seletusiulmekirjanduses (mida olen kohanud) :)