on siis sihuke park, kus inimesed käivad end vabalt välja elamas. kõike võib, ainult kakelda ei tohi. selle ärahoidmiseks hõljuvad mõne meetri kõrgusel korvpallisuurused robotid, mis kähmluselaadse seisu tekkides igaks juhuks mõlemale siraka annavad. teadvusele tulles on kaklushimu reeglina kadunud. nii - aga kuna pargis on vabadus, siis võib ka neid roboteid kividega alla visata. ja üks isemõtleja suudab allavisatud roboti nii osavalt lühisesse lasta, et kõik teisedki alla kukuvad.
seda kõike on autoril tarvis, et tõestada anarhia mittetoimimist. sest, noh, vanaeidelt võetakse võileivad ära, kari ambaale ei lase teisi enam purskkaevu juurde jooma ja tütarlapsed, kes ennist arvasid, et läbipaistev loorijupp on pargi jaoks piisav riietus, ei ole selles enam nii kindlad...