Kasutajainfo

Mario Kivistik

15.06.1955–

  • Eesti

Teosed

· Mario Kivistik ·

Mardus 3/2000

(antoloogia aastast 2000)

eesti keeles: Tallinn «Salasõna» 2000

Sisukord:
Hinne
Hindajaid
3
1
0
0
0
Keskmine hinne
4.75
Arvustused (4)

Minu meelest üle hulga aja üks tõeliselt tugev number! Juttude aritmeetiline keskmine küll nii kõrget hinnet ei anna, kuid mul pole ka plaanis hakata matemaatika abil antoloogiaid hindama.

Sümpatiseeris just see, et koostaja oli suutnud nende kaante vahele koguda niivõrd kõrge keskmise tasemega kodumaiseid ulmetekste, tõlkejuttude üldiselt õlgukehitamapanevat pilti ilmestab aga tõenäoline Stalkeri-võitja Vjatsheslav Rõbakov Marek Simpsoni suurepärases tõlkes. On annet! Nii Slaval kui Marekil:)

Kõik käesoleva ajakirjanumbri eesti autorid - Abel Cain, Veiko Belials, Karen Orlau ja Andre Trinity - on maha saanud oma keskmisest tasemest kõvasti kõrgemale paigutuvate tekstidega, mille üle vaid heameelt saab avaldada.

Tõlgete poole pealt tegid Howardi tühi laast ja tundmatu soome «sulesepa» Peltola küsitava väärtusega üritus küll natuke tuska, aga Clark Ashton Smithi klassikaline õudukas ja Rõbakov kallutasid kaalu kerge vaevaga plusspoolele.

Samuti näitas käesoleva numbri tasemel jutuvalik, et eduka üllitise jaoks polegi kindlalt mingit lühiromaani tarvis, aitab, kui lihtsalt toimetussõel tööle panna ja kahtlase väärtusega jubinate asemel vaid tasemel asju trükki lasta. Loodetavasti juurdub see viimatimainitud poliitika edasistes numbrites veelgi.

Lõpuks veel üks märkus ajakirja nonfiktsiooni-osa kohta. Eri kaastööliste materjalid olid vormiliselt ühtlustamata! Kord olid ajakirjanimed jutumärkides, kord mitte, minu arvustuses olid nn prantsuse jutumärgid («»), mis mulle vaid heameelt teeb, aga arvestades, et kogu ülejäänud ajakiri kasutas inglisekeelse maailma jutumärke (""), tundus see pehmelt öeldes kummaline.

Teksti loeti eesti keeles

Üllatavalt tugev kogumik, millest miinuspoolele kannaks ehk vaid Howardi, teised küünivad mingitel (hämaratel) põhjustel vähemalt neljani, kaasa arvatud üpriski tobe Peltola lugu...

Miinustest alustades: Howard... Tore pealkiri, kena algus ja niivõrd mannetu lõpp... Kuigi Howard oli omal ajal oluline tegija, ei tähenda see siiski vast seda, et iga tobe laastuke peaks ära tõlgitama. Sama jutt käib ka eelmises numbris ilmunud Smithi laastu kohta.

Peltola: Algab lühilausetega ja üsnagi tobedalt pihta, kuid... kuskilt keskpaigast alates keeras lugu üsnagi hoogsaks ja muhedaks. See on küll vist mingi isiklik kiiks, mis lubab sedavõrd tobedat lugu neljaga hinnata ja mitu korda välja kannatada. Maniakkide Tänav Soome moodi???

Cain jättis kah mõnevõrra külmaks, kuigi lugu iseenesest oli ju üsna hästi kirja pandud. Ainukesed hädad olid vast need, et algus ei meeldinud (ühtedel hämaratel põhjustel) ja lõpp ei meeldinud (teistel hämaratel põhjustel).

Belialsi lugu eriti laita ei taha, korralik lugu üldiselt, kuid lõpeb kahjuks just siis kui asi hakkab huvitavaks minema.

Ülejäänud lood on tase omaette. Rõbakovi siin juba kiideti, aga head meelt teeb ka Smithi jutt, mis erinevalt eelnevatest eestindustest näitab, milleks see vana tegija võimeline oli.

Loodaks vaid, et edaspidi ei osutu viieväärilisteks ainult aastakäigu kolmandad numbrid...

Teksti loeti eesti keeles

Jah, tõesti üllatavalt korralik number seekord. Ja mis veelgi üllatavam, kõik eesti autorite lood on head, see-eest tõlgete valikul on kuskil midagi viltu vedanud. Tavaliselt on vastupidi. Ainuke korralik tõlkejutt on Rõbakovi oma, ka C. A. Smith veab kuidagi nelja välja. Howard ja Peltola on aga allapoole igasugust arvestust. Eesti autoritest tõstaks esile Orlau oma "Rannahiidsetega". See on kindel viis. Ka teised eesti autorid teenivad oma neljad ausalt välja. Jah, tõesti hea number seekord.
Teksti loeti eesti keeles

Selle Marduse numbri muudavad eriti väärtuslikuks kaks juttu: Abel Caini "Vale suund" ja Karen Orlau "Rannahiidsed". Eriti see viimane, vabalt võib tegu olla (senise) eesti algupärase etnohorrori tippsaavutusega, kuigi Hargla pole muidugi oma viimast sõna veel öelnud...Aga kogumik on aus.

Ka Belials on seekord üle kesktaseme punnitanud, kolmeosalise Cassili-sarja avapauk oli päris mõnus. Venelase Rõbakovi jutt annab tunnistust et venelased ainult (möödunud) sõjast kirjutada tahavad ja mõistavadki. Ükskõik millest jutt ka ei alga, lõpuks tuleb ikka üdini idaslaavilik hala, millel kõva messianismi ja läbi kannatuste kirgastumise mekk juures, segatuna venelastele nii südamelähedase "õilsad meie omad versus kurjad, sadistlikud nemad" kastmega. Mõistan, kuid ei austa.

Trinity maagilise realismi hõnguga jutt pole ka paha. Ülejäänud lood tuleb paraku pasahõnguliseks ballastiks lugeda. Siin tõuseb eriti võikalt välja soomlase Peltola ilmselt juua täis peaga kritseldatud joodikuhuumor, mis arusaamatutel põhjustel on ära tõlgitud ning koguni trükitud.

Hea kogumik, juba "Rannahiidsed" üksi väärivad selle soetamist ja lugemist.

Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: juuli 2024
juuni 2024
mai 2024
aprill 2024
märts 2024
veebruar 2024

Autorite sildid: