Ülejäänud jutukesed on üsnagi tobedad... Eraldi vaadates: Clark Ashton Smithi libahundilugu Öised koletised ei suuda jätta muljet, nagu oleks tegu meistriga, pigem kirjutavad selliseid paari leheküljelisi ja mingi tobeda puändiga lugusid algajamad kirjamehed. Vanasti ehk rahvas kartis, praeguseks igatahes ajale jalgu jäänud...
Purpurvalgus... Hmmm... Millest ja milleks? Ja kellele??? Mis (või kes) sunnib algajat kirjameest selliseid jublakaid kirjutama? Segane ja imelik värk igatahes...
Kunagi. Kuskil. Eikuskil...... Noh olgu, ideejupike on olemas paralleelmaailmade näol, aga teostus??? Mingi üsnagi mannetu laastuke välja tulnud suuremaid võimalusi pakkuvast mõttekesest... Selline kerge jupike on ilmselgelt vähe...
David Lindsay raamatukatkend... Milleks on vaja avaldada mingi suvaline jupike mingist romaanist? Noh tegelikult jutuks sobiks küll selline idee, aga sedasi asjast väljatõmmatult, ilma alguseta ja ilma põhjuseta? Jutt igatahes ei anna vastust, et kes on tegelane, miks ta ringi siiberdab ja miks oli tal üleüldse vaja kogu ümbruskond pilla-palla paisata...
Vaatamata neile neljale jupikesele siiski kogumikku kiidan. Need kaks algulmainitud lugu annavad piisavalt põhjust ka edaspidi kogumik kätte võtta.