Vernor Vinge

1. Vinge kirjutab küll hästi, kuid kohati ikka ületab õhu sissepuhumine talutavuse piiri, ja seda just siis, kui põnevaks läheb. See on kunstlik võte, mis (vähemalt minusuguse) lugeja tigedaks ajab ja paneb silmadega tekstist üle libisema, et jõua ometi asjani ja räägi ära, kuidas antud situatsioon lahenes. Ehk siis viisakalt öeldes oli raamat selle sisu kohta pisut liiga pikk. Samasse kategooriasse läheb etteheide, et kui sisuliselt on raamatu peakonflikt ära olnud, kulub veel kolm peatükki suhete silumist ja igasuguseid muid järellainetusi. See viimane on ju teinekord päris nauditav, kuid...

2. See raamat lõppeb sellise koha peal, et ilmselt on oodata järge.

3. Minu arvates on tegemist vähemalt selle autori jaoks tugeva tagasilangusega – suurem osa raamatust ei ole mitte fantastiline mõttelend, vaid pseudokeskaegse intriigitsemise variant autori varasemate dekoratsioonide taustal. Kindlasti on inimesi, kes seda naudivad, aga minul on sedaliiki mõttetust sodist väga põhjalikult kõrini. Noh, müttavad ringi, head on naiivsed ja neil tõmmatakse muudkui vaipa alt ära, ent kuidagimoodi jäävad nad ellu ja naasevad kangelastena... Kus on võitlus salapärase Ikaldusega (Blight)? Kus on mõni uus ja huvitav rass või mõni muu lahendus? Kus on segased ja arusaamatud jõud, galaktiline mastaap ja kõik muu, mille pärast ma seni Vinge`i teoseid nii kõrgelt hinnanud olen? Kui ma tahan lugeda, kuidas nõmedikud üksteisele käkki keerata urgitsevad, võtan ajalehe.

4. Ma ei usu selle raamatu tegelaste motivatsiooni. Olgu koerakarjadega kuidas on, need ongi võõrrass, eks ole, aga inimesed... Nii lollid inimesed lihtsalt ei püsi elus! Minu arvates oli raamatu peamine konflik sulepeast imetud.

Mida kokkuvõtteks öelda? Võimalik, et ma muudan arvamust siis, kui see lugu valmis saab (nagu öeldud, on see ilmselgelt algus), kuid ka sel parimal juhul on see raamat siis kohutavalt pikk ja mind üsna külmaks jättev eellugu. Ma võtsin selle raamatu kätte suurte ootustega ja mis seal salata, mõttega see välja anda, kuid igatahes ei kaalu ma seda enne, kui lugu ükskord tervenisti valmis on.