Edasi aga eksib raamat pikaks ajaks küberpungi radadele. Kirjeldatakse, kuidas üks Alzheimerit põdev vanamees peaaegu et surnust tagasi tuuakse ja kuidas ta (17-sena välja nähes, muide) järeleaitamiskooli läheb, kus koos juhmid teismelised ja temasugused, kes tolles virtuaalreaalsusega väga läbipõimunud maailmas hakkama ei saa. Sellest osast omakorda osa olen kunagi lugenud ja arvustanud (Synthetic Serendipity, jutt aastast 2004) ja mida ma arvan juttude recyclingust... olgu, jätan vahele pool lehekülge roppu sõimu. Teose kontseptsiooni ja ülesehituse seisukohast on need lõigud muidugi vajalikud ja tegelikult ka hästi muhedalt kirja pandud, kuigi too vanakeste ja teismeliste sekeldamine ei ole just vaimustavaim idee, millele ulmet rajada. Paraku aga on tolle vanakese poeg üks USA kõrgem sõjaväelane, kes alailma lahinguvalves või nagu raamatus korduvalt mainitakse, et kui ta komandeeringus on, siis tagantjärele võib uudistest lugeda, et kusagil sündis midagi suurt. Tema naine on ühe planeedi tähtsaima biotehnoloogia labori turvajuht (ja veel tuhat asja) ja pole raske arvata, kus toimuvad peamised sündmused ja kuhu too papi ja tema lapselaps, nende kahe tütar lõpuks kohale manööverdatakse. (Ütleme, et see ei ole spoiler -- kui tegelased raamatu esimeses viiendikus sellisena paika pannakse... -- no on siis kellegi kahtlusi, kuhu see välja jõuab?) Raamatus on veel palju huvitavaid tegelasi, kellest ühe peamise olemus lõpuni saladuseks jääb. On pila autoriõiguste teemal, on raamatute hävitamist, on luuret, on põnevust ja on kuradi häid detaile. (Keegi `Rabbit`, kes kasutas avatarina robustset joonisfilmitegelast, murdis sisse India luure pealiku virtuaalsesse kabinetti ja jättis lauaservale pooleldi näritud porgandi, ja sealsed turvaspetsid nägid kolm päeva vaeva, et seda kustutada...)
Igatahes põimuvad eri liinid kokku ja lõpus on üks päris suur andmine. Raamat läheb sellest küll natuke edasi ja just tolle järgneva tasakaaluka ja inimliku lõpu tõttu olen isegi leebem, kui alguses arvasin. Hinnet see muidugi ei mõjuta -- raamat on kindlasti igati suurepärane, kuid päris viieväärilist põrutavat elamust ma sellest ei saanud.Ah jaa -- teos oli Hugo 2007 romaanide nimekirjas neljas.