Sündmustik areneb järgmise sajandi esimese poole lõpus. 20. sajandi lõpul oli alanud tuumasõda, aga mingi tööstuskorporatsioon oli tolleks ajaks suutnud avastada ajas kapseldamise põhimõtte ning lõhkevad pommid suleti läikivatesse, läbinähtamatutesse, kerakujulistesse kapslitesse. Viimaste läbimõõt ulatus sadadesse meetritesse, isegi kilomeetritesse. Ka sõjalennukid jm sõjatehnika suleti sellistesse kapslitesse. Kapslites aeg seiskus ja arvati, et vangistus viimastes on igavene. Tööstuskorporatsioonist tuli maailmavalitsja nime all: Rahujõud (Peace Authority). Ülalesitatu oli maailmavalitsuse ametlik versioon. Teistsugust tõde kuulutas ajakapslite tegelik avastaja matemaatikageenius Paul Naismith. Viimane oli suutnud end Rahujõudude eest 40 aastat varjata. Hoidmaks ära uut sõda keelustasid Rahujõud energiat tarbiva tööstuse ja seadmed (lennukid, laevad, rongid, autod, traktorid jne). Samuti oli keelu all geenikirurgia. Energiaseadmete kasutuskeeld suunas inimeste jõuvarud mikroelektroonika arendamisele. Paul Naismith varustab matemaatiliste lahendustega mikroelektroonikuid üle maailma. Ta on aga vana ja otsinud aastaid enesele järglast. Lõpuks leiab ta sellise: haiglase neegripoisist hulkuri Wili Wachendoni. Teos kirjeldab vargapoisi arenemist tippteadlaseks. Teine pool romaanist kirjeldab ülaltoodud kahe tegelase ja nende sõprade sõda Rahujõudude vastu ja diktatuuri võitmist. Teos on nii kirjanduslikult kui ka teadusliku tagapõhja tõttu väga hea.